/nginx/o/2023/08/15/15524150t1he1f3.jpg)
Juuli lõpu seisuga oli terviseamet sel aastal Pärnumaal registreerinud 105 puukborrelioosi juhtumit. Suve esimese kuu lõpuks piirdus nakatumine 76 juhuga.
Borrelioosijuhtumite arv kerkis üle 100
Tänavuste andmete põhjal toimub 11 protsenti puugirünnakutest Pärnumaal. Suurem on see näitaja vaid Saaremaal (12 protsenti) ja Harjumaal (30 protsenti).
Veebilehel puugiinfo.ee asuvale kaardile on sel aastal Pärnumaale kantud üle 700 puugi leiukoht. Kõige aktiivsemad puukide kaardile märkijad on pärnakad: neilt on 185 teadet.
/nginx/o/2023/08/15/15524151t1hb726.jpg)
Selle aasta mais-juunis tehti Eestis linnapuukide uuring ja hinnati, kui suure tõenäosusega eri linnades endale puugi külge saab. Selle teadustöö järgi leidub näiteks Pärnu Niidupargis 100 ruutmeetri kohta üheksa-kümme puuki, Sindi laululava ja kettagolfiraja juures alla kahe.
Uuringu kokkuvõtteks tõdesid teadlased, et linnapargid on enamasti hästi hooldatud ja puugioht on neis suhteliselt madal. Aga parkide kõrval asuvad haljasalad on puugirikkad, eriti rohkelt leidub puuke sinna sissetallatud radadel.
Kui paljud linnapuukidest kannavad nakkusi, peaks selguma sama uuringu teises etapis sel sügisel. Kolme aasta taguse uuringu järgi on 64 protsenti Pärnumaal leitud puukidest nakkuskandjad. Suur hulk puuke annab edasi mitut nakkust. Kõige levinumad on puukrikketsioosi ja -borrelioosi tekitajad.
Puugihooaeg algab Eestis aprillis ja kestab oktoobrini. Võsapuugi aktiivsusperiood on pikk, neid kohtab novembrini, eriti sageli aga mais, juunis ja augustis. Laanepuugi tegevusperiood on lühem, väldates juuli lõpuni, kõrgajaga mais ja juuni alguses.