Keskmine pension tõuseb 160 euro võrra aastas

Hanno Pevkur. Foto: PP

Eesti majandusel läheb juba mõnda aega paremini ja paljude teiste riikidega võrreldes on perspektiiv hea. See ei ole üksnes meie enda hinnang, nii teatavad majandusagentuurid, mis toovad Eestit eeskujuks probleemides vaevlevatele riikidele.

Saime hakkama

Tõepoolest, seljataha on jäänud raskete otsuste tegemise aastad, kui tuli kärpida kulusid ja kõvasti kokku hoida. Põhjamaise kaalutleva rahvana saime nende keeruliste olukordadega toime.

Teame omast käest hästi, et kinnikülmunud torusid leeklambiga sulatada pole mõtet: maja põleb sootuks maha.

Või teine Eesti rahva mõttetera: laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua.

Tark ettevalmistus ja mõistlik talitamine aitab aga kõige hullemastki läbi. Just nõnda olemegi hakkama saanud. Valitsus julges otsustada, aga valitsuse otsused poleks olnud võimalikud rahva toetuseta.

Töökohti on tulnud juurde, euro saamine lisas kindlust, asutatakse ettevõtteid, firmad on taas jalad alla saanud ja palganud inimesed tagasi.

Taas saame rääkida pensionitõusust.

Mainisin juba, et tänu majanduse olukorra paranemisele on paljud inimesed saanud tagasi tööle ja sotsiaalmaksu laekub kenasti.

Nii sai valitsus lõplikult ära otsustada ammu lubatu: aprillis tõusevad pensionid 4,4 protsenti. See tähendab, et keskmist vanaduspensioni saava inimese pension suureneb umbes 160 euro võrra aastas.

Peame arvestama, et pensionid saavad tõusta vaid siis, kui palgad tõusevad.

Kui vaadata majandusprognoose 2012. aastaks, siis need jäävad valdavalt kahe–kolme protsendi piiresse. Seega tuleb pensionitõus tegelikult pea kaks korda suurem kui majandustõus.

Pensionitõusu maksumus 2012. aasta eelarves on 43 miljonit eurot. Selle raha eest saavad keskmiselt 4,4 protsenti senisest suuremat pensioni kõik Eesti pensionärid, keda 1.jaanuaril 2012 oli kokku üle 400 000.

Vanemahüvitise arendus

Samuti loob Eesti praegu ainulaadset süsteemi kogu Euroopas: 2007. aastal kehtestatud vanemahüvitise süsteem saab arenduse vanemapensioni näol. On oodata, et riigikogu kiidab veel enne suve heaks vanemapensioni kava.

Praeguseks toimiva ja noortele peredele kindlustunde loova vanemahüvitise süsteemi eesmärk on aidata kaasa töö- ja pereelu ühitamisele, säilitades lapsevanemale eelmise kalendriaasta keskmise töötasu, kuna vanem katkestab lapse eest hoolitsemiseks ajutiselt töötamise.

Vanemapensioni süsteem loob kindluse, et lapsega kodusolemise ajal hoolitseb riik pensionikogumise eest, millega tagatakse lapsevanemale lisasissetulek pensionieas.

Valikute tegemine eelarve kokkupanemisel on alati olnud raske ja vastutusrikas protsess, kuid eakad ja lapsed on Eesti riigis olnud alati prioriteetsed. Nende heaolu nimel on tehtud valikud vanemahüvitise ja -pensioni süsteemi väljatöötamiselgi.

Sellised muudatused annavad kindlustunde hakkama saamiseks praegustele ja tulevastele lapsevanematele, kes omakorda annavad põhjust muuta Eesti riik veel peresõbralikumaks ja turvalisemaks kui seni.

Seljataha jääv kriis näitas, et meie inimesed talitavad targasti ja suudavad kokku hoides raskustest hästi läbi tulla.

Kui samal kursil jätkame, võib loota, et järgmisel aastal paraneb majandus veel ja lisaraha jagub järjekordseks pensionitõusuks.