Neli aastat tagasi muutus kunagine raudteevalitsuse villa Pärnu Pikal tänaval politseimaja kõrval tulekahjus varemeiks. Kuigi uurimine tuvastas, et vana ja väärikas hoone süüdati bensiiniga, süüdlast ei leitud ja kriminaalmenetlus lõpetati.
Juhtkiri: Vägikaikavedu Pikal tänaval
23. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellest kummalisest, kahjuks süüdlaseta jäänud juhtumist saadik konutasid varemed linna ühe põhitee ääres ja tervitasid nii suvitajaid, talvitajaid kui rahvusvaheliste hansapäevade külalisi.
Kurval kombel hävinud hoone lammutamine algas alles sel talvel. Kuid kui tulemuseks peaks olema hoone, mis koosneks taastatud vanast villast ja sellega seotud uuest lisahoonest, pole selleni väga lihtne jõuda, sest ühelt poolt seisab kõnealuse maja omanik üpris jäigalt oma huvide eest, teisalt vastab neile samaga Pärnu linnavalitsus.
Asjade praeguses seisus teatab omanike hulka kuuluv Verner Aas, et võib villa taastada küll, kui selle eest midagi vastu saab, ja nimetab vaidlust linnaga puhtaks kauplemiseks ning ütleb, et heategevusega ta tegelema ei hakka.
Linnaarhitekt Karri Tiigisoon näeb probleeme uue ja taastatud hoone ühendamises, viidates, et kui Pikk 16 krundile kerkib mingi “kaubamajataoline asi”, millele villa fassaad külge kleebitud, on tegu sobimatu “pseudovärgiga”.
Omaniku ees on tõesti keeruline ülesanne sobivalt ja tulusalt vana ja uus kokku panna, aga linnavalitsusel on õigus nõuda hävinud juugendhäärberi koopia ehitamist, sest vana ja väärtuslikku leidub Pärnus niigi vähe.
Pärnu Postimees leiab, et konkreetsel juhul kaldub õigus linnaarhitekti poole, sest tõesti on parem karta kui kahetseda. Head arhitektid pole Eestist otsa saanud ja küllap suudab mõni neist pakkuda mõlemat poolt rahuldava lahenduse.