Töökohtade vähenemine soosib väljarännet

Viimase kümne aastaga on Pärnumaal töötlevas tööstuses kadunud vähemalt 1000 töökohta. Üks eredamaid näiteid on olnud Pärnu Pere Leiva tehase sulgemine ja töötajate koondamine. Foto: Ants Liigus

Statistikaameti andmed näitavad, et Pärnumaal elavate inimeste arv jätkab kukkumist, eriti puudutab see ääremaa valdu ja Pärnu linna. Seevastu Pärnu lähiümbruses elanike arv tõuseb.

Praegu, kui rahvaloendajad üritavad saada kokku võimalikud täpsed andmed selle kohta, kui palju riigis inimesi elab, avaldas statistikaamet arvestusliku rahvaarvu. Selle põhjal elas tänavu 1. jaanuari seisuga Pärnumaal 85 671 inimest, seda on kümne aasta tagusega võrreldes pea 5000 võrra vähem.

Rahvaarvu vähenemise põhjusi ei pea pikalt otsima. Oma panuse sellesse annab küll negatiivne iive, kuid põhiline on siiski väljaränne. Tööstused on pannud järjest uksi kinni ja inimesed on sunnitud töökohtade otsingul mujale liikuma.

Pärnumaalt lahkujate peamised sihtkohad on Harju- ja välismaa, aga ka Tartumaa tõmbab meilt ära rohkem inimesi, kui sealt siia kolib.

“Oleme küll ülejäänud Eesti silmis atraktiivne paik ja rändesaldo 13 maakonnaga on meie kasuks, aga see ei korva kolme mainitud sihtkoha tugevamat tõmbejõudu,” rääkis Pärnu maavalitsuse arengutalituse juhataja Urmas Kase.

Mujalt Eestist on Pärnumaale kõige sagedamini elama asunud Viljandi-, Järva-, Rapla- ja Läänemaa inimesi.

Statistikaameti tabeleid uurides selgub, et 2000.–2010. aastal on Pärnumaalt välismaale läinud 2949 inimest. “Kuna meie välisrände rändesaldo oli samal ajavahemikul miinus 1936, võime tuletada, et välismaalt Pärnumaale elama tulijaid pidi olema 1013,” selgitas Kase.

Pärnust lahkutakse

Pärnu linnavalitsuse koduleht näitab Pärnu elanike arvuks 42 435, aga statistikaameti arvutuste järgi peaks linnas elama 38 759 inimest. Kui palju tegelikult Pärnus elanikke on, selgub ehk mais, kui avalikustatakse rahva- ja eluruumide loenduse esmased andmed.

Selles on nii linnavalitsuse kui statistikaameti numbrid ühte meelt, et iga aastaga on Pärnu elanike arv kindlalt langenud. Mullu ei aidanud kahanemist peatada isegi aasta kahel viimasel kuul tehtud kampaania, kus innustati inimesi end pärnakaks registreerima ning jagati selle eest spaa- ja teatripileteid. Vastupidi, kampaania ajal linlaste arv hoopis langes 37 võrra.

Kui suvepealinnas rahvaarv aina kahaneb, siis Paikuse, Sauga ja Tahkuranna vallas viimastel aastatel järjest kasvab.

Paikuse vallavanem Kuno Erkmann rääkis, et mullu poolesaja inimese võrra kerkinud kodanike arvu tagamaid tuleb eelkõige otsida kasvanud sündimusest, aga osa inimesi kirjutas end tegelikku elukohta sisse ja leidub neidki, kes alles tulid valda elama.

Suur osa elanikest käib tööl väljaspool valda, sest kohapeal töökohti kõigile ei jaguks. “Paikuse pluss on hea logistika, siit pääseb hästi liikuma,” sõnas vallavanem. “Loomulikult soovime, et kohapeal töökohti luuakse, ja meil on selleks vaba maad pakkuda, aga paraku ühtegi suurt ettevõtet esialgu kindlalt tulemas ei näe.”

Äärealadel langus

Pärnust kaugemale jäävates valdades elanike arv langeb, mõnes vallas on kukkumine kohalikus mastaabis suhteliselt suur, näiteks Tootsis ja Lavassaares. Mõlemad alevid on kerkinud turbatööliste tarbeks ja nüüd, kui turbatööstus on olulisel määral otsi kokku tõmmanud, on sunnitud inimesed tööotsinguil mujale minema.

Tootsi vallavanem Kalev Kaljuste ütles, et rahvaarvuga koos kahaneb valla tulubaas. “Me oleme kõige rohkem teenuseid osutav väikevald ja teenuseid me vähendada ei plaani, küll peame kokku hoidma, kus saame,” rääkis ta. “Kannatajaks jäävad vallalt palka saavad inimesed. Kui mõni vald saab oma töötajate palku tõsta, siis meil on see paraku välistatud.”

Pea 700 (kümme aastat tagasi üle 1000) elanikuga Tootsis on praegu vallavanema andmeil 150 töökohta. “Me oleme üritanud leida ettevõtjaid, kes siin mõnd tootmist alustaks, aga edutult,” sõnas Kaljuste.

Kaljuste näeb Pärnumaa rahvastiku vähenemises ebaõnnestunud regionaalpoliitikat. “Pärnumaa õnnetus on, et töötlev tööstus kolib Pärnumaalt minema, ja hooajalisest turismist me ära ei ela. Suurim probleem on, et oskustöölistel pole siin midagi teha. Ma ei näe perspektiivi, et noored maakonda jääks,” tunnistas ta.

Pärnu on Kaljuste hinnangul aga sedavõrd nõrk tõmbekeskus, et ei suuda meelitada 35 kilomeetri kauguselt inimesi seal tööl käima. “Palgatase on liiga madal, inimesed ei saa hakkama, kui kolmandik sissetulekust kulub transpordile,” nentis ta.

Töökohti vähem

Statistikaameti andmed näitavad, et 2000.–2009. aastal vähenes Pärnumaal erasektoris töökohtade arv 1000 võrra ja kõige suurem kaotaja oli töötlev tööstus.

Kui näiteks ehituses, hotelli- ja restoraniäris, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandes ning kinnisvaraäris on töökohti viimase kümne aastaga juurde tulnud, siis töötlevas tööstuses kadus 1000 töökohta. Samuti on kahanenud kaubanduses, sõidukite ja kodumasinate remondis, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuses hõivatute hulk.

Praegu töötab Pärnumaal erasektoris kõige enam inimesi jaekaubanduses, samuti ehituses ja puidutööstuses.

Paraku pole omavalitsusjuhtidel, maavalitsusel ega Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskusel (PEAK) andmeid, et mõni suur tööandja lähiajal Pärnumaale tuleks. Lähiajaloo suurim unistus – 1000 töökohta lubanud Audru kalakasvatuse idee – on ilmselt vett vedama läinud.

Väike lohutus on, et mullu suurendasid töötajate arvu näiteks Wendre, Scanfil, Rapala, Lasertool, Henkel Makroflex, Fortum Termest ja Ecobirch.

PEAK võttis sel kuul tööle juhatuse liikme, kelle töökohustus ongi leida Pärnumaal töökohtade loomise mooduseid. Paraku on enamik siinseid omavalitsusi tööandjate silmis olematu tööjõupotentsiaali ja väheatraktiivse taristuga.

Mida toob tulevik?

Kindlasti jääb Pärnu maakonna pärusmaaks puhke- ja heaolumajandus. “Me võime praegu olla Eesti neljas eksportija, viies tööstusmaakond Harju-, Ida-Viru-, Tartu- ja Lääne-Virumaa järel ja tubli põllumajandustootja, aga Pärnumaa kuvand on nii Eestis kui lähivälismaal ikkagi seotud suvepealinnaga,” tõdes arengutalituse juhataja Kase.

Traditsiooniliselt on tööhõive suur puidutööstuses, kus on potentsiaali oma metsaressurssi senisest rohkem vääristada. Viimastel aastatel järjest arenenud metalli- ja elektroonikatööstus vajavad uusi inimesi, aga ka turge ja äriideid.

“Väga loodame, et Tallinna ja Tartu infotehnoloogiafirmades edu saavutanud pärnumaalaste abil õnnestub selle väheseid alginvesteeringuid, aga suuri võimalusi sisaldava sektori kohapeale toomine,” sõnas PEAKi juhatuse liige Sulev Alajõe.

Arengufondi analüüside soovitusel võiks uueks töökohti pakkuvaks suunaks saada kohalikel loodusressurssidel põhinev energeetika, kus võetakse kasutusele päikese-, bio-, tuule-, vee-, maa- ja laineenergia ning sellel tuginev tehnoloogia. Aga nii turismi kui ülejäänud sektorite tööhõive huvides on ligipääsuteede parandamine, eelkõige lennujaama renoveerimine ja Rail Balticu käivitamine.

Noortel, kes tahaksid oma tuleviku Pärnumaaga siduda, soovitas Alajõe enne õppima asumist uurida kohaliku tööjõuturu kohta. “Liiga palju õpiotsuseid tehakse sõprade või põneva linnasära pärast,” nentis ta. “Kui aga kodukohas sobivat tööd ei ole, tasuks võtta suund oma ettevõtte asutamisele. Ei saa ju vabas turumajanduslikus ühiskonnas eeldada, et keegi peaks meie eest tööandja vastutuse võtma.”