Kirjandusfestivalil andsid vaevatuile abi raamatudoktorid

Pärnu kirjandusfestivalil oli eraldi lastekirjanduse teemaala, mille sisustas Eesti lastekirjanduse keskus. Sealt olid pärit raamatudoktoridki. Foto: Haide Rannakivi

“Mulle ei meeldi lugeda,” kõlab jütsi vastus, kui tohter uurib, mille üle patsient kurdab. Selmet naerma hakata või jutt füüsiliste hädade peale juhtida, süveneb doktor ühes kolleegiga lapse muresse. Küsitlevad, kuulavad, teevad märkmeid, mõtisklevad.

Otsus: vaja on kiirabi!

Selleks kutsutakse lapse juurde isa, kellele antakse ette Wimbergi luuleraamat “Rokenroll”. Kohmetu paps võtab ravivahendi kätte ja vaatab abiotsivalt tohtritele otsa. Nood julgustavad ja selgitavad ravimi manustamist. Lapsele tuleb luuletus ette räppida. Nüüd ja kohe.

Krambist toibunud, võtab mees krapsakas rütmis luule üles. Vaevas jütsi ilme muutub rõõmsamaks. Samuti isa pale.

Kui esmaabi antud, on raamatudoktoritel mahti teha kirjatööd ja täita paberretsept. Ulatatakse ettelugemise nimekiri: “Lugu merikajakast ja kassist, kes ta lendama õpetas”. Lapsele isekeskis tarvitamiseks. “Armando Inglismaal”, “Armstrong. Hiire seikluslik reis kuule”, Einsteini elulugu, Galileo elulugu ja juba oma toimet tõestanud Wimberg.

Aeg on toolilt tõusta ja vabastada koht järgmistele patsientidele.

Lugemishaigusest vaevatuid ei tule Pärnu kirjandusfestivalil oma vastuvõtu üles seadnud raamatutohtritel kaua oodata. Abi vajavad küll lapsed, küll täiskasvanud.

Juhatust anti kirjandusfestivalil mujalgi. Terake oli nokkida igast intervjuust-arutelust.

Kaupo Meieli veetud arutelul “Eesti keel – kuidas edasi?” osalesid Toomas Kiho, Kert Kask, Arvi Tavast, Kalle Viik ja Ilmar Tomusk. Foto: Haide Rannakivi

Mõttekojas, kus vaeti, kuidas eesti keelega edasi toimetada, andis Ilmar Tomusk pärnakatele konkreetse ülesande. Lugeda-uurida sonette, tuletada soneti kirjutamise seaduspärad ja proovida seejärel ise kätt. Järgmiselt kirjandusfestivalilt Pärnus ootab kirjamees pärnakate sonetikogumiku esitlust. Ettepanek tõukus arutelu käigus jutuks tulnud Linnar Priimäe mõttest, et keskkoolilõpetaja peaks muu hulgas olema suuteline kirjutama teadusartiklit, följetoni ja sonetti. Mõttekoda oli kaugel eesti keele peiedest, küll tõdeti, et keelekasutajad vajavad tuge ja juhatust. Näiteks keeleregistrite valikul ja sõnavara rikastamisel.

Arutelude, kirjanduslike kohtumiste ja muusikaga täidetud kirjandusfestival vältas Koidula pargis ja Koidula muuseumi aias läinud laupäeva keskpäevast keskööni. See oli järjekorras kolmas Pärnu kirjandusfestival.