Teadlane kasvatab Paatsalus pärandsortide hulgas Kihnu kirjut kartulit

Lapsepõlvemaale Paatsallu naasnud doktorikraadiga ökoloog Angelika Portsmuth. Foto: Mailiis Ollino

Paatsalu mõisa omaniku parun von Maydelli ajal maantee äärde kerkinud kõrtsist on ajahammas jätnud võimsad maakivimüürid tontlikult tühjade aknasilmade ja taevasse ulatuva mantelkorstnaga. Kohalike talumeeste söögikoht ja teekäijate öömaja päris nime ilmselt Kahvatu lahe järgi, üle mille muhulased mandrile jõudsid ja siin jalga puhkasid.

Ligemale 60 elanikuga Paatsalu küla jääb Lääneranna valda ning Kahvatu kõrtsi talu perenaine, doktorikraadiga ökoloog Angelika Portsmuth ütleb terekäe ulatamise järel, et õue pööravad võõrad otsivadki kõrtsi, söögikohta. Pealinnast pärit naine aga otsib asjatundlikke töömehi, kes konserveeriksid ajaloolise rajatise müürid, et need edasi ei laguneks. Tema mõte liigub kõrtsihoone taastamisele.

“Minu Gruusia”

Tallinna ülikoolis akadeemik Ülo Niinemetsa juhendatud doktoritööd “Taimede kasvu ja biomassi jaotumise ökofüsioloogilised mehhanismid” kaitsnud Angelika Portsmuth kolmelapselise perega on rajanud kauni maakodu, kus ta kasvatab huvist 40 sorti viinamarju, põllul põlissortidena kartuleid, ube, herneid, lilli, peab rendikanu ja -hobuseid, taastab pärandkooslusi.

Angelika noorem õde Veronika Portsmuth, doktorikraadiga dirigent ja laulja, elab perega Paatsalust mõne kilomeetri kaugusel Nehatu külas ja peab lambaid.

Õed Portsmuthid ei sattunud Pärnumaale serva juhuslikult, nende inseneridest vanemad ostsid Kahvatu kõrtsi kui eluhoone 1979. aastal, kuid müüsid hiljem, ning vanema tütre Angelika pere ostis koha tagasi. Maja ja aed olid 17 aastat seisnud tühjana, lagunenud, ilusast aiast saanud räämas võserik, aga üks lapsepõlvesoove – tulla siia elama –  sai täidetud. Kõrtsimüüride taha on ehitatud uus maja.