Kajab Kas Pärnu kirjandusfestival on elujõuline?

Kaupo Meiel (vasakul) juhtisPärnu  kirjandusfestivalil arutelu, kus vaeti, kuidas eesti keelega edasi toimetada.
Kaupo Meiel (vasakul) juhtisPärnu  kirjandusfestivalil arutelu, kus vaeti, kuidas eesti keelega edasi toimetada. Foto: Haide Rannakivi

Igal üritusel, eriti veel eestlaste seas, leidub alati vähemalt üks inimene, kes pole millegagi rahul. Küll pole taevas küllalt sinine ega rohi roheline. Pärnu kirjandusfestivali puhul see reegel vist paika ei pea.

Isegi kirjaniku, toimetaja ning ajakirjaniku Kaupo Meieli aastatetaguse väite, nagu oleks Pärnu selline koht, kus ei ole mõtet teha korralikku kirjandusfestivali, lükkas Meiel ise hiljuti Pärnu Postimehe taskuhäälingus ümber: „Pärnu on selline linn, kus saab korraldada head kirjandusfestivali“.

Meie saame festivali hinnata nii korraldajate abistaja kui osaleja vaatevinklist ja muljeid annab kirjeldada ainult ülivõrdes. Ülivõrdes hinnangu andsid festivalile külalisedki, kes siin-seal Koidula pargis vastu jalutasid. Tartu ülikooli Pärnu kolledži õppejõud Valter Parve teatas tervitusele vastates rõõmsalt: „Siia on kogunenud Pärnu sisu!” Ei saa talle vastu vaielda, sest just oli esinemise lõpetanud Olaf Esna, keda saab pidada Pärnu kõndivaks entsüklopeediaks. Energiast pakatav näitleja Jüri Vlassov, kes ainult temale omasel kombel tuttavaid tögas, kohalikud ettevõtjad ja poliitikud Jüri Lebedev ja Andres Sooniste, kes harjunult seadsid sõpruse erakondlikest eelistustest kõrgemale ja kostitasid noorüritajaid vaimukate küsimustega.

Tagasi üles