“Meil aiaäärne tänavas” toob pisara silma nii Eestis kui Austraalias

Copy
“Meid seob huumor,” arvab Koidula muuseumi juhataja Elmar Trink Austraalia eestlaste Iivo ja Reet Tuulega oma Pärnu koduaias päikselist suvepäeva veetes.
“Meid seob huumor,” arvab Koidula muuseumi juhataja Elmar Trink Austraalia eestlaste Iivo ja Reet Tuulega oma Pärnu koduaias päikselist suvepäeva veetes. Foto: Mailiis Ollino

Iivo ja Reet Tuul on olnud Austraalia Eesti seltside juhtfiguurid pikki aastaid ja korraldanud Rohelisel Mandril eestlaste kokkusaamisi. Nii on neil Eestiski hästi palju tuttavaid, kes neil Adelaide’is külas käinud 1990. aastast saati.

“Ja iga kord, kui nad Eestisse tulevad, siis me “jagame” neid siin,” muheleb Koidula muuseumi juhataja Elmar Trink, kes sai Austraaliast Eestisse tulnud vitaalset vanapaari Pärnus võõrustada vaid mõne päeva.

Tegu oli mõnes mõttes vastuvisiidiga. Aasta algul käisid pärnakad Adelaide’is ja Sydneys sealstele eestlastele Lydia Koidula 180. sünniaastapäevale pühendatud kavaga esinemas. Järgmiseks kevadeks on Trink saanud küllakutse Soome eesti kogukonnalt.

Tuulte sõprus pärnakatega ulatub 1997. aastasse, mil nad kutsusid Adelaide’i Eesti päevadele osalema näitetrupi kaugelt kodumaalt. Kostiks oli tookord kaasas Jaan Krossi “Kolmandad mäed”, väliseestlastele andsid etenduse tollal veel Endlas näitlejatena töötanud Laine Mägi ja Elmar Trink, Kaarel Kilvet ja Tõnu Tamm ning muusik Henn Rebane.

Vahepeal veerandsajand kirjavahetuses oldud ja sõprust alles hoitud, tuli nüüd idee, et Koidula sünniaastapäeva võiks Pärnu kõrval ju Austraaliaski tähistada, millele välisministeerium seejärel õla alla pani. Lauluõpetajast Jana Trink pani Austraalia eestlased Koidula sõnadele loodud laule kaasagi laulma.

Elmar Tringi sõnutsi on imetlusväärne, kuidas kunagi võõrsile sunnitud põlvkonnale on meist üle 14 000 kilomeetri kaugusel peale kasvanud järgmine, lapsedki seisavad Eesti asja eest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles