Estonia spaahotellide juht ja mittetulundusühingu Destination Pärnu juhatuse esimees leiab Pärnu Postimehe taskuhäälingu “Sõnu ei söö” vastses saates, et lennuühendus Pärnu ja Helsingi vahel toob meile ikkagi rohkem raha sisse, kui seda välja viib.
Taskuhääling ⟩ Andrus Aljas: Rahvusvaheline lennuühendus Pärnuga on väike ime
Aljas leiab, et suvehooaeg Pärnus toimib, ilma et sinna turunduse mõttes oleks vaja kütet lisada. Tegelda tuleb madalahooajaga.
Millise hinde lõppevale Pärnu turismisuvele annate?
Arvan, et oli täitsa keskmine Pärnu suvi ja hinde “neli” võib rahulikult ära anda küll. Oli paremat ja kehvemat ilma ja külastajate mõttes mingeid supertulemusi me ei teinud, kuid läbi me ka ei kukkunud. Majutusasutused olid suvel täis ja hotellid ja restoranid tulemusega rahul.
Koroona-aastatel päästis turismisektori siseturist. Kas nüüd on välisturist Pärnusse tagasi jõudnud?
Ainuke kättesaadav statistika, mida me turismiinimestena vaatame, on statistikaameti ametlikud majutusasutuste andmed. Juuli tulemusi küll veel ei ole, aga esimese kuue kuu tulemus Pärnu kohta näitab, et külastajate koguarv on võrreldes eelmise aastaga samal tasemel. COVIDi ajal tõesti päästis meid siseturism. Pärast seda on siseturistide arv Pärnus kahjuks vähenenud, kuid seda on tasandanud Soome turistide hulga suurenemine. Lätlaste arv on püsinud suhteliselt mullusel tasemel.
Samal ajal kui võrdleme Soome turistide arvu COVIDi-eelse perioodiga, siis neid on praegu kusagil kolmandiku võrra vähem kui tippaegadel.
Teist suve toimis lennuühendus Pärnu ja Helsingi vahel. Kuidas olid lood lennukite täitumusega ja kas on plaan järgmistel aastatel jätkata?
Alustaksin sellest, et jätkuvalt on rahvusvaheline lennuühendus Pärnuga suveperioodil väike ime. Tartu on selles suhtes juba alla andnud ja oleme väljaspool Tallinna ainuke koht, kust veel rahvusvaheliselt lennata saab. Nüüd tuleb lõppenud lennuhooaega natuke analüüsida, aga ausalt öeldes lootsime rohkemat.
Kui eelmisel hooajal oli lennukite täitumus 60 protsendi ligi, siis seekord jäime 40 protsendi alla. Kuid sel aastal oli lennuhooaeg lühem. Kokku lendas Pärnu ja Helsingi vahet tuhatkond inimest. (2022. aasta suvehooajal lendas Pärnu–Helsingi liinil 1404 reisijat, toim.)
Kui me eeldame, et kõik lennureisijad olid turistid ja kulutasid oma puhkuse käigus Pärnus vähemalt 500 eurot või rohkemgi, võib öelda, et lennuliin tõi Pärnu linnale tulu umbes poole miljoni ja miljoni euro vahel. See on just see, mille pärast me seda teeme. Väga suure tõenäosusega poleks seda raha muidu siia piirkonda tulnud. Lendasid külastajad, kellele aeg on oluline ja kes ei taha teha pikka laeva- ja autoreisi.
Jah, kokkuvõttes oleks võinud paremini minna, aga kindlasti annab see lootust, et me jätkame. Tekitada kliendil seda tunnet, et Pärnussse on võimalik lennata, võtab aega.
Seega, lennuliiklusele me peale ei maksa?
Meile tuuakse lennuühenduse kaudu ikkagi rohkem raha sisse, kui seda välja läheb. Ehkki kasumlikkus võiks parem olla. Aga see ei ole miinusega ettevõtmine. Aga eks see ongi nagu regionaalpoliitika, et mujalgi elu toimuks. Riik võiks sellele tegevusele õla alla panna, aga kuna seda praegu pole, on Pärnu ettevõtjad seljad kokku pannud ja kaks hooaega seda toetanud. Kokkuvõtete tegemise aeg on veel ees, aga kindlasti istume maha ja mõtleme, mida me järgmisel hooajal teeme. Kindlasti arvan, et lennujaam Pärnus on väärtus ja seda väärtust peab ära kasutama.
Meile tuuakse lennuühenduse kaudu ikkagi rohkem raha sisse, kui seda välja läheb.
Andrus Aljas
Kuida seda siis teha?
Kui keegi sellele küsimusele vastata oskaks, oleks ta rikas mees. Tegelikult me tegime sel hooajal suhteliselt sama, mis eelmiselgi aastal. Samamoodi sõitsid jaanipäeva eel Helsingis trammid “Visit Pärnu” ja “Lenda Pärnusse!” reklaamidega. Samuti korraldasime Soome turul päris atraktiivse sotsiaalmeediakampaania, kus peaauhinnaks lennutasime terve seltskonna Helsingist Pärnusse ühepäevasele tripile.
Panustasime ikka päris kõvast ja sellepärast ei taha suvel vahepeal kõlanud kriitikaga kuidagi nõus olla, et see lennuliin jäi kuidagi tähelepanuta. Aga kõik see võtab aega. Kui tegelikult vaatame olukorda, on Helsingist eri sihtkohti jupp üle 100 ja me konkureerime soomlaste jaoks võrdselt sihtkohtadega näiteks Horvaatias, Hispaanias, Itaalias. Siin tekib pigem küsimus, miks ikkagi soomlane peaks just Pärnusse tulema. Ja kas lennates või autoga, ongi tegelikult põhiküsimus. Ja kui lennuk on ainus viis siia tulla, saame selle muuta võimalikult mugavaks ja atraktiivseks. Tahaksimegi pikemas perspektiivis töötada põhjuse kallal, miks peaks soomlane Pärnu tulema.
Meil on vaja Soome turul teha nii-öelda restart, et toimuks põlvkondade vahetus.
Andrus Aljas
Juba mõnd aeg on räägitud, et soomlaste vanem põlvkond, kes on harjunud Pärnus puhkamas käima, hakkab vaikselt eest ära kaduma ja nooremad põlvkonnad pole seda üle võtnud, vaatavad maailmas laiemalt ringi. Kuidas sellega on?
See suundumus on siin viimastel aastatel olnud ja COVID kiirendas seda kindlasti. Vanemad inimesed lihtsalt ei julge pikemat reisi ette võtta või ei sobi see terviseriskide pärast. Meil on vaja Soome turul teha nii-öelda restart, et toimuks põlvkondade vahetus. Olemegi siin kolleegidega omavahel arutanud, mis see võiks olla ja kuidas seda teha. Loomulikult pole see lihtne.
Võtsime eelmisel aastal MTÜ Destination Pärnuga Pärnu turundamise avalikult sektorilt üle ja olime siis märksa sinisilmsemad. Tänaseks oleme jõudnud seisu, kus arutame, mis on realiseerunud ja mis mitte.
Ühe väga lihtsa näite saab tuua just Soome turult, kus me kirjutasime eelarvesse, et leiame Pärnumaa turundamiseks Soome enda agentuuri. Me ei taha teha seda viga, kuidas eestlased siin arvavad ja teavad täpselt, mida soomlane tahab. Nii me tulistame teadmata suunas. Tuleb leida kohalik agentuur, mis kohalikku turgu tunneb ja suudab meie sõnumi tõlkida just sellesse keelde, mida soomlane mõistab. Teab kanaleid, mida tegelikus elus kasutatakse.
Paraku meie eelarves ettenähtud summas ei tulnud ühtegi pakkumist. Soome agentuuride jaoks oli see naeruväärselt väike.
Ehk siis nüüd on meil sellised eksistentsiaalsed probleemid, kuidas edasi minna. Sellega me praegu tegeleme.
Kuidas on lood lõunanaabrite lätlastega?
Võin öelda omaenda ettevõte kogemuse pealt, et kevadel, kui lätlastel olid koolivaheajad ja Läti iseseisvuspäev, jõudis lätlaste osakaal Estonia külastate hulgas juba kolmandiku kanti ja kohati ülegi. Lätlane tulebki pigem spaanädalavahetuseks madalhooajal, kui hinnad on odavamad. Suvel, kui hinnad on kõrged, kaob lätlanegi Pärnust.
Peab tunnistama, et Läti turg hakkab vaikselt küllastuma. Kasv on olnud Läti turul väga kiire. Aga kaua sa ikka jõuad siin spaas käia ja alati otsitakse uusi kohti. Selles mõttes on Läti turul meie suurim eesmärk tutvustada lätlastele teisigi võimalusi, mida Pärnumaa pakub. Et ei tuldaks ainullt Pärnusse spaasse, vaid nad läheksid ka maakonda. Näiteks Soomaale, Tõstamaale ehk sellistesse kantidesse, kuhu lätlased tänase seisuga on veel päris vähe jõudnud.
Läti turul meil hange õnnestus ja seal on meie koostööpartner üks Läti agentuur (Alpha Baltics, toim), millele tutvustasime väga põhjalikult Pärnumaa võimalusi. Praegu käib Lätis töö selles suunas, et meelitada siia teistsuguste huvidega lätlasi ja et nad siia pikemalt jääksid.
Muude turgudega on keerulisem. Kuna vahendeid nagunii napib ja tegelikult on kõigist Pärnu külastajatest üle 90 protsendi Eestist, Lätist ja Soomest, siis ega meil kaugemate turgude jaoks liiga palju ressurssi üle jää.
Kuidas edasi?
Kui me istusime siin ettevõtjatega maha ja vaatasime oma vahendid ja võimalused üle, otsustasime üheskoos, et Pärnumaa põhilise turundussõnumi suuname madalhooaega. Et turiste ja külastajaid tuleks just sel ajal. Suvi Pärnus õnneks töötab ja mõnes mõttes see on juba ise omaette kaubamärk. Ma ise ei mäletagi kümneaastase Pärnus tegutsemise jooksul turismi mõttes läbikukkunud suve. Olgu ilm väljas milline tahes, olgu COVID või mitte, Pärnu suvi töötab. Töötab hästi ja sinna nagu liiga palju kütet juurde pole vaja.
Peame töötama aga madalhooajaga ja see on see, mis meid tegelikult kõige rohkem huvitab. Et me ei kaotaks talvel kogu raha, mida suvel teeninud oleme.