:format(webp)/nginx/o/2023/09/01/15564416t1hb94f.jpg)
Tänavu kevadel algas projekt “Re:Fish”, mille eesmärk on puhastada muude merealade hulgas kalapüügivahenditest Liivi lahe kirdeosa madalad põhjad. Pärnu lahe ja jõe suudmeala kõrval võetakse ette teisedki paigad, kust võib leida harrastuspüüdjate kadunud kalastusvarustust.
“Re:Fish” tegeleb plastireostuse ja kummituskalapüügi probleemiga Läänemere keskosas. Näidisprojektiga alustatakse samal ajal Rootsis, Soomes ja Eestis. Maarjamaal on fookuses Liivi lahe kirdeosa rannikumeri, kus plaanis kadunud või hüljatud kalapüügivahendid kokku korjata. Kohalikke kogukondi ja keskkonnaseisundit puudutava osa suuremad ettevõtmised lähevad lahti tuleval kevadel.
Kaotatud püügivahendeid leidub kõigis ookeanides, järvedes ja veekogudes, kus tegeldakse harrastuskalapüügiga. Hüljatud, kadunud või muul viisil vette sattunud püügivahendid põhjustavad kaladele, lindudele ja mereimetajatele kannatusi ja nende hukkumist. Peale selle eraldub võrkudest keskkonda nii plasti kui muid ohtlikke aineid. Ka õue ladustatud kasutatud kalapüügivahendid eritavad lagunedes mikroplasti.
/nginx/o/2023/09/01/15564417t1h2d0b.jpg)
Projekti käigus korraldatakse kogumiskampaaniaid, et inimesed saaksid tasuta vabaneda kasutuseta seisvate ja oma aja ära elanud võrkudest. Kõigi merest ja maismaalt kogutud võrkude puhul hinnatakse väljavaateid neid taaskasutada ja kogutud materjal läheb kas ringlusse või kõrvaldamisele.
“Praegu pole Eestis ühtset kasutuseta kalapüügivahendite kokkukogumise ega käitlemise süsteemi. Sageli kipuvad vanad vahendid olema märjad ning kive, roiskunud kalu ja veetaimi täis, mistõttu on selliste jäätmete käitlemine keeruline ja kulukas,” selgitas kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse nõunik Kelli Seppel. “Suurematel kalalaevadel on kokkulepped jäätmekäitlejatega, kes nende vanad püügivahendid sadamas vastu võtavad. Harrastajatele pole sadamates liigiti kogumist seadusega võimaldatud.”
Praegu pole Eestis ühtset kasutuseta kalapüügivahendite kokkukogumise ega käitlemise süsteemi.
Kelli Seppel, kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse nõunik
Ministeerium plaanib kehtestada kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kogumise ja käitlemise korra, mis lubab harrastuskalameestelgi oma vanadest püügivahenditest hõlpsamini loobuda.
Projekti käigus korraldatakse ka seminare ja kampaaniaid eesmärgiga tõsta inimeste teadlikkust hüljatud, kadunud või muul viisil vette tagasi sattunud kalapüügivahendite probleemi suhtes. Plaanis on kaasata eri huvirühmad: harrastuskalastajad, kutselised kalurid, mittetulundusühingud, ettevõtted, ülikoolid ja ametiasutused.
2026. aastani kestvat projekti toetab Euroopa Liidu Kesk-Läänemere programm ligemale 1 432 000euroga.
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)