Kolumn ⟩ Kibemagus teekonna algus

Loodan, et õpetajad teavad, kui kõrgelt vanemad neid hindavad. Foto: Signe Oidekivi

Koduse ema tunnid venivad, aga nädalad lendavad. Alles ta sündis, siis tegi esimesi samme ja juba tõttab lasteaia trepist üles, et porised kollased kummikud uute kuldsete sandaalide vastu vahetada. Ja mina? Mina naasen tööle.

Kaks aastat vanemapuhkust (jajah, puhkust) sai läbi niisama kiiresti nagu suvine koolivaheaeg, ehkki vastsündinut rinnal hoides tundus see aeg valgusaastate kaugusel. Oh, hakkaks ta juba naeratama või ise sööma või mingeidki sõnu ütlema, kibelesin toona.

Vahva, et mudilane saab omasugustega lustida, uusi oskusi omandada, iseseisvuda. Lasteaiatee algus peaks olema sama rõõmus ja magus kui esimese sõimerühma päeva puhul valminud toorjuustutort. Ometi on sel kibemagus mekk juures.