Koduperenaine, konnapäästja, taksojuht, metsaspetsialist, kunstnik: Siram pani oma eluloo näitusele

“Kui väga performatiivselt asjale läheneda, jääb põhitöö tegemata,” on looming ja metsatöö Mari Kartau jaoks siiski kaks eraldi asja. Oma näituse ülespaneku ajalgi põikas Kartau vahepeal metsa.  Foto: Urmas Luik

“Elutöönäitus see kindlasti ei ole, aga eluloonäitus küll,” lausub kunagi Pärnu linnagaleriiski töötanud Mari Kartau, kunstnikunimega Siram. Kunstnike majas avatud isikunäitusel “Autobiograafilised natüürmordid 1968–2023” on ta oma senise elu seitsme aasta kaupa lahti harutanud.

Kartau iga päev Pärnus enam ei liigu, küll aga on tal seljataga värvikas ajalugu. 2012. aastal pälvis ta Pärnu linna kunstipreemia. 2003. aastal oli ta Eesti kunstiakadeemia Pärnu kolledži Academia Grata direktor ja 2004–2006 Academia Non Grata rektor, lüües samal ajal kaasa kõigis nongratalaste ettevõtmistes, sealhulgas performance’ites. 2007–2012 oli ta linnagaleriis kuraator. Kunsti valdkonnas oligi tal enda sõnutsi aktiivsem periood 1992–2015, misjärel hakkas elu kunstist metsa poole kulgema.