Repliik ⟩ Lastelaulud on saatanast

Lastelaulude sõnad panevad mõtlema. Foto: Marianne Loorents

Kui veel kaks kuud tagasi võis meie magamistoa avatud aknast õhtuti kuulda Inese, Liisi Koiksoni, Karl-Erik Taukari ja Tanel Padari hitte, ehkki monotoonsemalt ning teinekord pool lugu ühes, pool teises helistikus ja vahel kõrva kriipivalt), siis nüüd puhuvad uued tuuled, mis pole kuigi meeldivad.

Praegu kõlbavad mu peaaegu kaheaastasele tütrele unelauluks ainult “Kes elab metsa sees?” ja “Karumõmmi unelaul”. Et iga lõuna ja õhtu tuleb üht neist lugudest vähemalt kümmekond korda jorutada, hakkad tahes-tahtmata sõnadesse süüvima.

Kelle mälu vajab värskendamist, siis mõmmiloos jätsid (vana)vanemad karupoja üksi koju, vaene mõmm ei suuda iseseisvalt magama jääda ja saab mesilaselt selle eest veel sõimata ka.