Neeme Järvi ja ERSO avavad monumentaalse teosega Pärnu kontserdimaja sügishooaja

Copy
Pelgalt paar nädalat tagasi juhatas maestro Neeme Järvi Estonia kontserdisaalis Mahleri 8. sümfooniat. Nüüd on aeg Pärnus ette võtta helilooja 2. sümfoonia.
Pelgalt paar nädalat tagasi juhatas maestro Neeme Järvi Estonia kontserdisaalis Mahleri 8. sümfooniat. Nüüd on aeg Pärnus ette võtta helilooja 2. sümfoonia. Foto: Kiur Kaasik

Paar nädalat pärast Mahleri 8. sümfoonia ettekannet Estonia kontserdisaalis esitab peaaegu sama koosseis Neeme Järvi käe all täna õhtul Pärnu kontserdimajas helilooja suurejoonelise “Ülestõusmissümfoonia”.

Maestro Neeme Järvi sõnutsi on nende kahe geniaalse teose, Mahleri “Tuhandete sümfoonia” ja “Ülestõusmissümfoonia” järjestikune ettekandmine väikeses Eestis suursündmus. “Mul ei olegi põhjust enam juhatada reakontserte, mida olen elu jooksul nii palju teinud. Kui midagi ette võtta, siis tõeliselt suurt ja väärtuslikku. Ainus probleem on see, et nüüd tuleb välja nii, et ma isegi ei tea, kumba sümfooniat ma rohkem armastan!” muheles ta.

Kogu elu paelusid Mahlerit eksistentsiaalsed küsimused elu, surma ja teispoolsuse kohta. Need teemad tõusevad reljeefselt esile tema 2. sümfoonias c-moll – ligemale poolteist tundi kestvas oopuses, mille ettekandesse on kaasatud suur orkestrikoosseis koos lisajõududega väljaspool lava, koor ja solistid.

Solistidena astuvad Eesti publiku ette maailmalavadel ilma tegevad Mirjam Mesak ja Tuuri Dede. Riiklik segakoor Latvija on rahvusvaheliselt tunnustatud nii oma akadeemilise tipptaseme kui uuenduslike projektide poolest.

Teise sümfoonia terviklik esiettekanne toimus Berliinis 13. detsembril 1895, Berliini Filharmoonikuid dirigeeris autor ise.

“Kui ma ütleksin, mida ma sellest suurest teosest arvan, kõlaks see kirjas liiga ülbelt,” on möönnud Mahler. “Kogu asi kõlas nii, nagu oleks see pärit mõnest teisest maailmast. Arvan, et pole kedagi, kes suudaks sellele vastu panna. Olles algul maha surutud, tõstetakse sind seejärel inglitiibadel suurimatesse kõrgustesse.”

Kontsert sünnib Eesti Kontserdi ja Eesti riikliku sümfooniaorkestri koostööna.

Märksõnad

Tagasi üles