Kontserdiarvustus ⟩ Suren selleks, et elada

Kui Neeme Järvi juhatab ERSOt, teeb ta selle hea orkestri maailma superorkestritega võrdseks. Foto: Gunnar Laak/Eesti Kontsert

Eesti Kontserdi Pärnu kontserdimaja avas tänavuse kontserdihooaja Gustav Mahleri sümfooniaga nr 2 (“Ülestõusmine”). Esitajad ERSO, segakoor Latvija, Neeme Järvi, Mirjam Mesak (sopran), Tuuri Dede (metsosopran), dirigendi assistendid Mihhail Gerts ja Jaan Ots.

Mahleri teine, nii kutsutakse teost lühidalt, kestab eri dirigentide käe all 70 kuni 100 minutini. Selline on erinevate isiksuste suhe eksitentsiaalsesse küsimusse, mida autor on võtnud endale ülesandeks selle aja jooksul lahendada. Gustav Mahler (1860–1911) on selle maailma suurim sümfonist, kes juba üle sajandi on olnud ja on eeskujuks kõigile järgnevatele loojatele ja kumiiriks kuulajatele.

Väikelinn Pärnu on sisult suur ja Järvi teab seda, nii et premeeris kuulajaid sellise maailma tippteose esitusega. Sama hästi ja samas koosseisuski oleks see võinud avada New Yorgi Carnegie Halli suure saali (3000 kohta) hooaega. Esitajad on kindlasti sel tasemel ja Neeme Järvi – maailma tippdirigent. Siin ei tehta reitinguid, kes on esimene ja kes viies. On neid, keda kutsutakse Carnegie Halli ja keda nimetatakse tipuks, ja neid, keda ei kutsuta. Neeme Järvi on tippude hulgas erakordne nähtus.