Alar Laneman ⟩ Kas võim on valija nägu?

Alar Laneman. Foto: Urmas Luik

• Lubatud kindlustunde ja pensionitõusu asemel oleme saamas ebakindluse ja massilised maksutõusud.
• Teeme Rail Balticu asemel parem piiri ja siseturvalisuse korda.

Olukord riigis ja riigikogus teeb murelikuks. Meedias ja omavahelistes juttudes ollakse mures selle üle, et parlamendi töö on häiritud, üldine meeleolu on pingeline, lisandunud on Eesti mainele väga kahjulik idavedude skandaal, riigieelarve tekitab segadust.

Valimistel lubatud kindlustunde ja pensionitõusu asemel oleme saamas ebakindluse ja massilised maksutõusud. Kaks kolmandikku meediaväljaannetes avaldatud küsitlustele vastajatest soovib praegu peaministri lahkumist (MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitlus, toim).

Kuigi olukord on keeruline, on edasiviivate lahenduste leidmine võimalik. Kõigepealt tuleb mõista põhjusi. Poliitikat jälginud inimesed mõistavad, et parlamendis toimuv ei ole tekkinud tühjalt kohalt. See on pettusele ehitatud valimiste ja järgnenud tegevuste tagajärg. Olukorra mõistmiseks tuleb peeglisse vaadata valijalgi.

Valijad, kes hääletasid võimule pehme retoorikaga lubajad, peaksid oma otsusega rahul olema. Valides neid, kes on olnud skeemitajad ja alati seadnud oma huvid esiplaanile, saate võimu, mis seisab enda isiklike, mitte valija huvide eest. Pole vaja üllatuda, et pensionilisa, õpetajate palgatõusu, keskmise 1000eurose vanaduspensioni asemel tulevad ootamatult maksutõusud ja skandaalid.

Vaatame, kuidas me sellisesse seisu jõudsime. Algus oli valele rajatud tegevus riigikogu valimistel märtsis, järgnes koalitsiooni teerullipoliitika kevadel, seadusi eirav tegutsemine on jätkunud sügisel.

Põhiseaduse paragrahv 56 ütleb, et kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu. Valimistel valetamise ja selle hilisema tunnistamise tõsidus on selles, et teadliku valega võeti valijailt nende põhiseaduslik õigus otsustada riigi arengute üle. Võeti ära tema tähtsaim õigus demokraatlikus riigikorralduses.

Tulemusena viib valitsus ellu programmi, milleks ta valijalt volitusi saanud ei ole. “Lugege mu huultelt, maksud ei tõuse” asemel on kavas rida uusi makse ja maksutõuse (käibemaksu tõus, automaks), mis tabavad otse inimeste toimetulekut. Avalöök anti  suurperede pihta – lastetoetuse äravõtmisega.

Valetamise õigustuseks toodi argument, et maksudest rääkimine pole populaarne ja siis poleks valimisi võidetud. Maksutõuse üritatakse näidata väiksena, rääkides protsendipunktidest, kuigi sisuliselt hakkab tegu olema tõusudega kümne protsendi ulatuses.

Järgnes teerullipoliitika rakendamine opositiooni vastu, sidudes eelnõude hääletamise usaldushääletusega. Seda ebademokraatlikku võtet kritiseeris teravalt ka president. Eriti halb on see, et ühiskonna jaoks väga tähtsad teemad suruti läbi ilma sisulise aruteluta ja ühiskonna seisukohti arvestamata. Ennekõike on jutt perekonna institutsiooni sisulisest muutmisest. Kõnealune teema väärinuks rahva arvamuse küsimist.

Rail Balticu puudumisel ei juhtu midagi, aga piirialade ettevalmistuse ja kindlustamiseta satub ohtu meie riik ja rahvas.

Alar Laneman

Kahjuks on koalitsioon segadust riigikogus süvendanud. Eirates põhiseaduse ja riigikogu kodu- ja töökorra seadust, on koalitsioon asunud takistama arupärimiste ja seaduseelnõude esitamist, eiratakse seadustes väga täpselt sätestatud menetluste korda ja tähtaegu.

Mõni näide: eelnõude ja arutelude üleandmist põhjendatakse põhiseaduse paragrahvi 65 sätetega, väites, et riigikogul peab jääma võimalus kõigi loetletud 16 ülesandega tegelda. Samala ajal ei reguleeri kõnealune paragrahv ei ülesannete omavahelist proportsiooni ega mahtu, ei sätesta mingit võimalust piirata ühtede ülesannete täitmist teiste huvides.

Eelarve on vaja ümber teha. Valitsuse esitatud riigieelarve kavand on nii oma sisu kui eelarve koostamise reeglite lõdvendamise tõttu saanud laialdase tugeva kriitika osaliseks. Riigi maksukoorem tõuseb, suureneb ka riigi võlakoorem. Elanikkonda tabab maksutõus olukorras, kus Eesti oli Eurostati esialgse hinnangu järgi mullu elanike ostujõu pariteedi alusel suhteliselt rikkuselt 17. riik ja Eesti elanike elatustase 13 protsenti madalam Euroopa Liidu keskmisest. Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) oli mullu ühe elaniku kohta hinnataset arvestades 87 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, aasta varem oli see 89 protsenti. Maksutõus halvendab meie inimeste majanduslikku seisu veel.

Riik suurendab maksukoormust, tegemata samal ajal ühtegi sammu vähendamaks kulusid ja raiskamist. Mõni näide: üle 40 miljoni euro maksumusega Paldiski kasutu gaasiterminaali rajamine, liigse innukusega ostetud vaktsiinide mahakandmine üle 15 miljoni euro väärtuses, endiselt kavandatav ülikalli Rail Balticu rahastamine, ülikallid väljasõidud mõisates ja ülikallid mainekampaaniad.

RBst tuleb rääkida eraldi. Teeme kiirraudtee asemel parem piiri ja siseturvalisuse korda. Suurte summade panemine RB alla ei ole õigustatud, kui jäävad välja arendamata piirialad ja sisekaitse reservid.

Eksperdid on üksmeelel, et Venemaa Föderatsioon on suuteline taastama oma sõjalise võimsuse ja muutuma naabritele ohtlikuks kahe kuni viie aasta jooksul. RB puudumisel ei juhtu midagi, aga piirialade ettevalmistuse ja kindlustamiseta satub ohtu meie riik ja rahvas. Kaitseväel koos meie liitlastega on mitu korda kergem, kui piirialad on kaitseks ettevalmistatud ja siseturvalisus korras.

Kahjustunud on Eesti usutavus. Meie liitlastel on raske uskuda vene ohtu Eestile, kui me ise temaga kasulikku äri ajame. Oma ajaloost teame, et vaenlasega äritsejate seotus kõrge riigivõimuga toob riigile kurva lõpu.

Lahendus on alati valijate kätes. Ainult ausad inimesed võimu juures ja valijad, kes ei luba enda petmist.