/nginx/o/2023/11/17/15727610t1hb508.jpg)
/nginx/o/2023/10/07/15640661t1h0360.jpg)
Linnas, kus Raimond Valgre enne sõda oma kõige kaunimad suved veetis, sündis täna, tema 110. sünniaastapäeval ilus uus traditsioon.
Üks õnnelik suvi, üks õnnelik linn, üks õnnelik noor muusik … Aasta 1939, suvine Pärnu, Raimond Valgre. Jah, nii Raimond ise kui tema sõbrad-muusikud Rannasalongi ansamblist Merry Pipers on hiljem rääkinud, et see viimane suure sõja eelne suvi Pärnus oli Valgre elu kõige õnnelikum aeg.
"Oma loomise hetkel tundus Raimond Valgre looming tõenäoliselt siin Eestimaal tiksuvast ajast pisut ees olevat ja seetõttu kohest populaarsust ei saavutanud. Ka ei sobitunud see ülemäära hästi peatselt alanud okupatsiooniperioodi ideoloogiaga, kuna oli selgelt läänelik. Aga sellele vaatamata jõudsid paljud tema laulud üha sagedamini raadioeetrisse ja sealt edasi ka järjest arvukama kuulajaskonna südameisse. Mul on tunne, et Raimond Valgre muusika aitas oma läänelikkusega omal moel tasakaalustada kehtiva režiimi piirangutest tulenevat surutist ja hoida toimivana eestlaste tunnetuslikku silda muu maailmaga – tegemist oli ju meie oma helilooja muusikaga," mõtiskles Valgrele õnne soovides Andrus Haugas.
/nginx/o/2023/10/07/15640663t1h2553.jpg)
Pärnu kirjandusfestivali ajal Merle Jantsoni väljakäidud mõttest sügiseti nüüd ja edaspidi helilooja sünniaastapäeva nime "Palju õnne sünnipäevaks, Raimond!" all tähistama hakata haarasid suure õhinaga kinni Enn ja Riina Rand, sest milline paik sobiks Valgre sünniaastapäeva tähistamiseks paremini kui kohvik, mille uksed on olnud külalistele lahkelt avatud nii sel kaugel Valgre kauneimal suvel kui ka nüüd pea 100 aastat hiljem.
Täna kella kahest kuni kaheksani õhtul on Valgre lemmikpillid klaver, kitarr ja akordion Café Grandis vabal laval ootamas nii hobi- kui professionaalseid muusikuid, kel soov mängida oma lemmiklugusid päevakangelase loodute seast. Paul Jõgi tuli keskpäeval enne algust veel klaverit häälestama ja pärast mängima.
/nginx/o/2023/10/07/15640662t1hba97.jpg)
Üks kohale tulla lubanud muusikutest Andrus Kallastu lausus, et talgi on kavas istuda klaveri taha ning kõigil, kes sel ajal kohal, on võimalus kogumikust Valgre laule kaasa laulda. "See ongi lihtsas "laulame kõik neid laule koos" stiilis," avaldas ta. "Nii kaua, kui olen klaverit oma lõbuks mänginud, on Valgre looming kogu aeg minuga olnud ja teen siingi seda hea meelega, sest see on väga hea muusika. Aga loomulikult ma ei ole Valgre esitaja."
Leonora Palu tuli Valgrele õnne soovima oma flöödiõpilase Elisabeth Mardikuga ja nad olid selleks harjutanud kolme lugu, samuti oli neil plaanis mõni lugu ette kanda koos tšellisti Allar Kaasikuga.
/nginx/o/2023/10/07/15640664t1hd4c3.jpg)
"Valgre nime Pärnu noored ikka teavad, aga neil ei pruugi kohe ette lüüa, kui palud neil mingit tema lugu ümiseda. Oleneb, kas nad on ema-isaga käinud mõnel retrolikumal kontserdil," tõdes Pärnu muusikakooli õpetaja. "Sellepärast ongi minu arust tähtis, et neid lugusid võiks rohkem ka õpiprotsessis läbi mängida."
Millisel toredal kujul annaks Valgre 111. ja järgnevaid sünniaastapäevi veel Pärnus tähistada, selle üle annab Jantsoni arvates mõelda. Ja pakkus, et oleks ju imeline, kui Valgre muusikal lastaks kõlada sel päeval, 7. oktoobril kõigis linna kaubanduskeskustes, söögikohtades ja kohvikutes.