Hannes Rumm: Ülemaailmne majanduskriis ja Eesti

Riigikogu liige Hannes Rumm (SDE). Foto: Peeter Langovits.

Kohtusin hiljuti paarikümne Venemaa ajakirjanikuga Sõktõvkarist, Kaliningradist, Pihkvast, Murmanskist ja Arhangelskist. Kahjuks oli ses seltskonnas paar kiuslikku þurnalisti, kes kogu aeg küsisid: on ju nii, et Eestis tekkis majanduskriis selle pärast, et teisaldasite pronkssõduri ja pärast seda suunas Venemaa oma transiidi Eestist mööda? Seletasin faktide abil, et transiidiäri kokkukuivamine mõjutas Eestit vähe, meie majanduskriisis on süüdi kinnisvaramulli lõhkemine ja üleilmne rahanduskriis.

Need Vene ajakirjanikud meenutasid mulle kangesti keskerakondlasi, kes riigieelarve arutelu ajal pidevalt korrutasid, et Eesti majanduse allakäigus on süüdi peaminister.

Tagasi aastas 1929

Tänavu puhkenud ülemaailmne majanduskriis on nii ränk, et taasiseseisvunud Eesti pole midagi niisugust varem kogenud. Hullem on veel ees, sest kriisi kõige valusamat mõju tunneme alles järgmisel aastal.

Viimati koges Eesti omal nahal nii valusalt maailma majanduskriisi pärast 1929. aasta USA börsikrahhi. 1930ndate alguseski kukkusid ootamatult ära Eesti eksportturud, kiiresti kasvas tööpuudus ning meie vanaemade-vanaisade elatustase langes järsult.

1930. aastatel sai Eesti majandus eriti valusa hoobi seepärast, et erakonnad ei suutnud koostööd teha ega õigel ajal õigeid otsuseid langetada. Meil on vaja eelkäijate vigadest õppida. Kõige rumalam on otsida süüdlasi, selle asemel et leida lahendusi. Ainus viis kriis järgmisel kahel aastal võimalikult valutult üle elada on olla tark ja paindlik ja vältida poliitikat põhimõttel “mida halvem Eestil, seda parem meie parteil”.

On selge, et kuna riigikassasse laekub majanduskriisi tõttu senisest tunduvalt vähem maksutulu, kui veel augustis prognoositi, hakkavad juba järgmisel aastal ära kuluma headel aastatel kogutud ligi 20 miljardi suurused reservid.

Sellises olukorras on esimene lahendus loomulikult riigieelarve puudujääki laskmine. Ajal, mil erasektor investeerib vähe ja koondab töökohti, on just riigi ülesanne oma investeeringutega majandust elavdada. Teiseks vajavad inimesed just raskes olukorras riigi abi rohkem kui headel aastatel. Meenutan, et esimese erakonnana ütlesid vajaduse loobuda riigieelarve tasakaalust välja just sotsiaaldemokraadid.

Samal ajal ei saa Eesti lubada suuremat riigieelarve puudujääki kui kaheksa miljardit krooni ehk üle kolme protsendi sisemajanduse kogutoodangust, sest siis jääks Eesti ilma võimalusest võtta 2011. aastal kasutusele euro.

Euro kaitseb eestlasi

Paraku on aga väikeriikide valuutad rahvusvahelistel rahaturgudel spekulantide rünnatavad ning ainult eurole üleminek tagab sada protsenti selle, et meie elanike käes oleva raha väärtus ei kahane.

Selleks, et riik saaks raskel ajal elanike toetamiseks ja majanduse elavdamiseks rohkem raha kulutada ning suur eelarvepuudujääk ei rikuks võimalust eurole üle minna, soovitavad sotsiaaldemokraadid lasta välja riiklikke võlakirju või võtta laenu.

Eesti on kõigist Euroopa Liidu riikidest kõige väiksema võlakoormaga riik, seetõttu võime rahulikult laenu võtta, et rasketel aegadel oma hädavajalikke kulutusi rahastada. Maailma rahaturgude seisu silmas pidades on näiteks Eesti elanike raha koguvad pensionifondid praegu väga huvitatud sellest, et paigutada oma raha Eesti valitsuse võlakirjadesse.

Riigikogu on 2009. aasta riigieelarve vastu võtnud. Kõnekas on asjaolu, et esimest korda Eesti ajaloos ei teinud opositsioon riigieelarve arutelul ühtki ettepanekut kulude suurendamiseks, vaid kritiseeris valitsust eelarve suure tulupoole pärast. Nüüd on kohe aasta alguses vaja hakata mõtlema riskirühmade turvalisuse tagamisele majanduskriisi ajal ja teha seda ülalpool päevapoliitilist kemplemist.