/nginx/o/2009/02/06/128777t1h7583.jpg)
Tegemist on väga meeliköitva muusikapalaga (HU? “Depressiivsed Eesti väikelinnad”), mis üllatas paljusid muusikasõpru eelmisel kevadel. Sel kevadel räägitakse juba abiturientide lõpukirjandist, mille üks teemadest võiks olla selline! Kas elu väikestes, kuid kaunites Eesti asulates ongi selline või on see väljend saanud mõnusaks sõnakõlksuks, mida sageli meeldib kasutada poliitikutelgi?
Ehk on kõik kinni hoopis inimeste mõtlemises ja tihti esinevas silmaklappidega juhtimisstiilis, kus suudetakse näha vaid enese ette, isegi mitte kaugemale oma kinganinadest.
Väga pikalt on arutletud regionaalministri kabinetis võimalikust haldusreformi korraldamisest, kuid saamatus või oskamatus on viinud olukorrani, mis pehmelt öeldes on naeruväärne. Selge on see, et kulude kokkuhoid ja sealjuures teenuste kvaliteedi paranemine on väga oluline, eriti praegu, kui kohalikke omavalitsusi on natuke alla 300.
Üldise poliitilise aktiivsuse langemise tõttu jääb konkurents omavalitsusjuhtide kohtadele ja volikogudesse aasta-aastalt nõrgemaks. See omakorda tekitab olukorra, kus tihti juhivad väikseid asulaid inimesed, kellel puudub pikaajaline visioon ja tahtmine midagi oma kodukandi heaks paremaks muuta, oma kodukandile isikupära luua.
Koostades koolikaaslastega uurimust väikestest Eesti asulatest, puutusime lähemalt kokku Pärnu maakonna Lavassaare vallaga.
Lavassaare ei ole ajalooline haldusüksus, asula on tekkinud tänu rabamassiivile, kuhu 1919. aastal rajati turbatööstus. Pärast 1950. aastat algas turbatööstuses ja asulas uus arenguetapp. Vajati ajakohaseid tööstusehitisi, kvalifitseeritud ja kogemustega töötajatele senisest paremaid elamistingimusi.
Nüüdseks on keset rabasid 31 meetrit üle merepinna kerkivale soosaarele ehitatud mugavate korruselamutega heakorrastatud asula, mis on koduks ligikaudu 550 inimesele.
Kohalike elanike suurim tööandja on endiselt turbatööstus. Lavassaares peegeldub Eesti turbatööstuse ajalugu aegade algusest, kuna just seal alustati tööstuslikku turbakaevandamist. Paljud vanemad inimesed teavad rääkida Uue-Lavassaare algusest, kui kerkisid paneelmajad, mis noortele peredele koduks said.
Suheldes vallajuhtidega ja vaadates statistikat, selgub, et töötusprotsent on Lavassaares madalavõitu, kuid tööealiste keskmine vanus küllalt kõrge. Viimane suurem arenguetapp Lavassaares võib piirduda rahvamaja renoveerimise või raudteemuuseumi avamisega. Pelgalt sellest aga väikese asula püsimiseks ei piisa. Töökohtki ei hoia lõpuks enam inimest kinni, kui kohapeal teenuseid tarbida ei ole võimalik.
Lavassaare potentsiaal peitub turbas, selle kaevandamises, töötlemises ja sellealase teabe jagamises. Eesti on üks tuntumaid riike maailmas oma maavarade teadliku kasutamise poolest. Tuues näiteks meie peamise energiaallika põlevkivi, saame kõikjalt maailmast lugematul hulgal huvilisi, kes huvituvad töötlemis- ja kaevandamistehnoloogiatest.
On selge, et põlevkivi ahjuajamine ei olegi enam nii tulus tegevus ja hoopis mõistlikum on toota sellest õli. Ainult et seda ei saa me teha, sest sõltume otseselt põlevkivi põletamisel toodetavast energiast veel järgmised 15 aastat. Kuid juba praegu on meil teadmised ja oskused töödelda põlevkivi parimal viisil ja jagada oma teadmisi väljapoole!
Sama võlu peitub turbas. Lavassaare piirkonna elanikel ja sealsetel ettevõtjatel on pikaajaline kogemus turba kaevandamisel ja selleks parima tehnoloogia väljaarendamisel. Käsikäes tehnoloogia arenguga on käinud seadusloome, mis eeskätt lähtub meie loodusvara säästlikust kasutamisest ning samal ajal soode kui unikaalsete loodusnähtuste säilimisest.
Seda oskusteavet tuleks anda edasi tulevastele põlvedele. Käesoleva Eesti muuseumiaasta valguses võiks esimene samm olla Lavassaaresse turbamuuseumi rajamine, mis on ära toodud valla arengukavaski. Lavassaares juba toimiv Eesti raudteemuuseum kindlasti toetaks ja täiendaks seda
Muuseumi projektiga üheskoos oleks mõistlik arendada teadus- ja arendustegevust, mis puudutab turba parimal viisil kasutamist ja tegevust juba ammendunud turbaväljadel. Mitmel pool on katsetatud mustikakasvatust, mis annaks kodumaist toorainet toiduainetööstusele. Juba Tootsi Turba arendatav energiavõsa ning tööstusliku kanepi kasvatamine on oluline meie energia- ning soojatööstusele.
Arendades Lavassaares turbatööstust, unustamata elukeskkonna parandamist, on sellel Eesti paigal kõik eeldused saada perspektiivseks väikeasulaks.