KOLUMN Kõhutuulemaks ja teised ehk Spikker rahandusministrile

Eno-Gerrit Link
, veebilehe toimetaja
Copy
Kui terve inimene emiteerib kõhutuult kuni 20 korda päevas, 200–500 milliliitrit soolegaase korraga, siis animatsioonisarja South Park peeruhoomori viljelejad Terrance ja Phillip suudavad seda veelgi rohkem.
Kui terve inimene emiteerib kõhutuult kuni 20 korda päevas, 200–500 milliliitrit soolegaase korraga, siis animatsioonisarja South Park peeruhoomori viljelejad Terrance ja Phillip suudavad seda veelgi rohkem. Foto: Kuvatõmmis

Kui pikka aeg oli ebaselge, mis eesmärgil soovib valitsus automaksu kehtestada, siis nüüd on sellega kõik klaar.

Rahandusminister Mart Võrklaev on selge sõnaga välja öelnud, et ülejärgmisest aastast autoomanike rahakotti puudutavat maksu ei rakendata eelarve täitmise vankri ette, vaid selle puhtakujuline eesmärk on autostumist vähendada, panna inimesi säästlikumalt liikuma ja nügida keskkonnahoidlikumaid sõiduvahendeid eelistama.

Kui roheline tee on valitud, ei tohiks valitsus sellel peatuda, vaid pilti tuleks vaadata veelgi laiemalt. Siin on mõned soovitused, kuidas kaasata makse tasuma ja eelarveauku täitma veelgi rohkem maksumaksjaid kui ainult autoomanikud. Mõistagi on soovitused rohelisemast rohelisemad.

Jalgrattamaks. Autode kõrval tuleks maksu alla panna jalg- ja tõukerattad. Rataste toomiselgi on oma ökoloogiline jalajälg, sest metalli või muude materjalide tootmine pole teps mitte roheline protsess ning moodsate jalg- ja tõukerataste akude tootmine ja hilisem utiliseerimine pole sugugi keskkonnasõbralik. (Elektri)tõuksidega juhtub väga palju liiklusõnnetusi, kus sõitjad viga saavad, ja nende vigastuste praavitamine on haigekassale ilmselge kulu.

Kui inimesed loobuvad autodest ja valivad liikumiseks jalgratta, ei jää maksuga tulu riigikassase saamata. Kümnendik ratta hinnale maksuna otsa panna poleks katastroof. Aastane inflatsioongi on viimasel ajal olnud suurem. Kui kehtestada rattamaks koos automaksuga, ei peaks aasta pärast mõtlema, kust rohepöörde edendamiseks eelarvesse raha juurde saada. Nii ei pea saba jupikaupa raiuma. Valus on, natuke ilmselt nurisetakse, aga edaspidi ei pea uut maksu välja mõtlema.

Kõhutuulemaks. Terve inimene laseb kõhutuult kuni 20 korda päevas, 200–500 milliliitrit soolegaase korraga, aga ühekorraga tekitatava soolegaasi kogus võib olla ka suurem. Kui soovime rohelisemat maailma ja kliimasoojenemisele vastu seista, tuleks heitgaaside väljutamise eest tasu küsida. Kui automaksu arvestamisel on üks komponentidest süsihappegaasi emissioon, siis miks inimfaktor suuremas pildis teistsugune on? Paar eurot kuus ei paneks kedagi silma pilgutama, aga teeb 24 eurot aastas ehk poole vaesema autoomaniku peatsest aastamaksust.

Samuti annaks lisamaksustada kõhugaase tekitavaid toiduaineid. Küüslauk, sibulad, oad, herned, kapsas, baklažaan ning mõned puuviljadki on tervislikud, aga nende rollist kõhugaaside tekkes ei tohiks rohepöörde vaatevinklist mööda vaadata.

Autotusmaks. Inimestelt, kel autot ei ole, jääb sadu miljoneid eurosid saamata. Aga küllap suurem osa nendest kasutab ühistransporti või satub kaassõitjana mõne sugulase-tuttava autosse, olles nii "kuriteokaaslane" keskkonnale jalajälje jätmises.

Riik saaks autotusmaksuga eurod kätte neiltki, kes autot ei oma. Autota inimesed saaks tunda ennast samal pulgal autoomanikega ja näidata oma solidaarsust – eestlased ju hoiavad kokku. Natuke üle 30 aasta tagasi lubasime isegi kartulikoori süüa, kui vaja.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles