Biograaf Mihkel Mutt: Sa nuhid, nuusid, käid ja uurid jälgi

Mihkel Mutt käis kirjanduslikul kohtumisel Pärnu Koidula muuseumis ja rääkis Mati Undist. Foto: Urmas Luik

Pärnu Koidula muuseumi kirjanduslikust kohtumisest Mihkel Mutiga kujunes trükisooja raamatu esitlus ja „kaks sõna Mati Undi raamatu kohta” venis tunnipikkuseks. Enda kirjutatud raamatu kaudu on võimalik ju endastki rääkida!

Literaat, kes on kirjutanud kõigis stiilides, välja arvatud luule ja eepos, ütles alustuseks, et temaga on võimalik vestelda teatrist ja elustki, sest ta on ühtlasi ajakirjanik-kolumnist.

“Biograafiad on minu lemmikžanr. Mida vanemaks saad, seda vähem meeldib väljamõeldis, kus võid valetada, see ei paku enam pinget. Samal ajal ei paku mulle pinget ajaloolised uurimused: need on kuivad, igavad,” tunnistas Mutt.

Biograafia nagu kirik keset küla

Biograaf ei saa välja mõelda seda, mida pole olnud, ta peab lähtuma faktidest. “Aga tema tõlgendus, see, mida ta kujutleb, mida inimene võis mõelda, tunda, on tema fantaasia. See pakub mulle väga suurt rahuldust. Viimased 20 aastat, kui ma üldse enam midagi ostan või loen, olen tellinud kindlaid autoreid Krisostomuse kaudu,” avaldas Mutt. Tõdedes, et Eestiski leidub häid biograafiaid. Näiteks Friedebert Tuglase “Juhan Liiv”. “Tuglasel oli see eelis, et Liiv oli äsja surnud, aga kõik need, kellega Liiv oli kokku puutunud, olid elus. Ta sai küsida, tal oli eluline materjal,” nentis ta.