:format(webp)/nginx/o/2023/02/10/15130512t1h59ab.jpg)
/nginx/o/2023/11/02/15694150t1h30eb.jpg)
Pärnus Kuninga tänava kohtumajas eluajaks vangi mõistetud kohalik mõrtsukas Oleg Pitjukov on praegu Venemaal vaba mees.
Pärnus eluajaks vangi mõistetud kolmikmõrvar sõdis Ukrainas agressori eest (1)
“Pealtnägija” ajakirjandusliku uurimuse tulemusel selgus, et Wagneri eraarmee ridades on Ukrainas võidelnud mitu Eestist Venemaale karistust kandma suunatud kurjategijat, nende hulgas kunagine suvepealinlane, kolmekordne mõrvar Oleg Pitjukov.
/nginx/o/2023/11/02/15694152t1h5b50.jpg)
Nagu ajakirjanik Mihkel Kärmaski saates tõdes, näitab see uurimus, et ühelt poolt toitis Eesti enda teadmata Vene sõjamasinat, teisalt näitab see, kuidas agressorriigi poolel sõdivad reaalsed kõrilõikajad. Sest sõna otseses mõttes kõrilõikaja siin kandis äärmiselt võikaid kuritegusid toime pannud kunagine pärnakas ongi.
21. novembril 2014 kirjutas Pärnu Postimees, et laibatükeldajat süüdistatakse järjekordses mõrvas. “Ma tapsin inimese,” teatas joobes Oleg Pitjukov toona 15. veebruari hilisõhtul häirekeskuse telefonil, öeldes oma nime ja asukohagi. Selleks ajaks oli mitmes järjestikuses kõnes häirekeskusele juba teatatud Pärnus Liiva tänava ühiselamu kolmanda korruse korteris hinge vaakuvast mehest. Kui politsei kohale jõudis, olid kitsukeses korteriesikus röötsakil vereloigus lamanud mehe piinad lõppenud.
/nginx/o/2023/11/02/15694151t1h0a91.jpg)
Kiirabi konstateeris keskealise mehe surma. Kaelaarteri läbistanud noahoobi tõttu tuli surm kiiresti ja ootamatult.
Politseinikud leidsid Pitjukovi ühiselamu vastast kortermajast. Rahu, millega mees oma teost häirekeskusele teada andis, oli asendunud hüsteeria ja agressiivsusega. Vahepeal oli ta endale pudeli viina kurku kallanud. Ta vähkres maas, sõimles, röökis seosetult ja peksis jalgadega mööblit. Pikka kasvu jõulise mehe raudupanekuks ja äraviimiseks läks vaja nelja politseiniku rammu.
Viis päeva enne tapmist oli Pitjukov samas ühiselamus teist inimest pussitanud.
Pitjukov jälgis Pärnu maakohtu süüpingis protsessi käiku rahulikult, pea liikumatult ja näoga, mis ei lasknud välja paista ühelgi emotsioonil.
/nginx/o/2023/11/02/15694154t1hea01.jpg)
Pitjukov oli varem 15 aastat juba vangis istunud. 1996. aastal mõistis Pärnu linnakohus ta kahe inimese tapmise ja neist ühe tükeldamise eest lausa surma, ent 1997. aastal asendati see eluaegse karistusega. 1998. aastal kergendas riigikohus karistust 15 aastani, mis sai kantud 2010. aastal.
Pitjukov tappis koos kaaslastega 1995. aasta aprillis eriti julmal viisil armeenlase Aleksander Oganesjani, kes oli kuriteo ühe kaasosalise Svetlana Aljohhina elukaaslane. Kurjategijad tagusid armeenlase mutrivõtme, haamri ja kirvesilmaga surnuks ning võtsid talt 2900 krooni. Mõrtsukad viisid surnukeha Uulu metsa, kus nad laiba tükeldasid ja seda põletada püüdsid. Tapmise varjamiseks mõrvas Pitjukov ka Oleg Kirovi, kes teadis armeenlase tapmisest. Ta tõmbas ohvril jahinoaga üle kõri, vedas ta siis vannituppa, kus peksis teda pussnoaga, tekitades ohvrile 54 lõike- ja torkehaava, mille tagajärjel mees suri.
Pärast vabanemist 2010. aastal pussitas Pitjukov veel kaht inimest, üht kõrri ja teist õlga ja kõhtu. Kuna noalöögid polnud letaalsed, pääses mees aastase vangistusega.
/nginx/o/2023/11/02/15694155t1h60bc.jpg)
7. jaanuaril 2015 mõistis Pärnu maakohus toona 37aastase Pitjukovi Liiva tänava ühiselamus ühe inimese tapmise ja teise eluohtlikult vigastamise eest eluajaks vangi. See oli juba teine kord, kui kohus Pitjukovi eluajaks vangi mõistis. Ja nagu me eilsest “Pealtnägijast” teada saime, on ta praeguseks oma teisestki eluaegsest vanglakaristusest priiks saanud.
Pitjukov ja teised samas teleloos käsitletud kurjategijad – Vladimir Viira ja Vitaly Say – on sündinud Eestis, aga nad on Venemaa kodanikud. Nii said nad taotleda karistuse kandmist Venemaal. Nagu justiitsministeeriumi asekantsler Markus Kärner saates tunnistas, pole garantiid, et kurjategijat teises riigis vabadusse ei lasta. Mujalgi võib president kurjategijale armu anda, täpselt samamoodi nagu seda võidakse Eestis teha. “Kui meie võtaksime enda kodaniku kusagilt kolmandast riigist, meie kohus tunnustaks seda otsust, ta hakkaks karistust kandma Eestis. Põhimõtteliselt võiks Eesti Vabariigi president temale ka armu anda,” lausus Kärner.
/nginx/o/2023/11/02/15694153t1h96c0.jpg)
Kui mõni riik hakkaks seda aga silmanähtavalt kuritarvitama ja kurjategijaid järjepanu päevapealt vabastama, siis selle riigiga koostööd enam ei jätkataks.
Riik, kuhu vang karistust kandma suundub, saab enne tema vastuvõtmist karistust muuta. Öelda oma tingimused. Nii asendati Pitjukovi eluaegne vangistus 16 aastaga. Eesti oli sellega päri. Pitjukov saadeti Venemaale augustis 2020 ja suunati seal range režiimiga kolooniasse.
Mullu suvel andis agressor Venemaa Wagneri eraarmeele voli värvata Ukraina sõtta sõdureid karistuskolooniatest. Wagner värbas kahurilihaks vähemalt 40 000 meest. “Pealtnägija” leidis tõendid, et nende hulgas võtsid eraarmee pakkumise vastu mainitud Eestist pärit retsid. “Pealtnägija” andmeil hukkus mõrvar Vladimir Viira juba esimestes lahingutes, aga Oleg Pitjukov naasis sõjast elusana ja ta vabanes vanglakaristusest. Ajakirjanduses on varem kirjutatud, et vangid, kes peavad armees kuus kuud vastu, saavad seejärel vabaks.
/nginx/o/2023/11/02/15694156t1h88d1.jpg)
Et omal ajal surma ja kaks korda eluajaks vangi mõistetud Pitjukov on elus, tõendab see, et ta poseerib ühismeedias kevadel avaldatud fotol.
Kolmikmõrvarist laibatükeldaja on nüüdsest ka sõjakurjategija. Eestisse saaks Pitjukov naasta üksnes ebaseaduslikult. Õiguskaitseasutustel oleks kohe voli ta kinni nabida.