Uuring Eesti elanikud ei piirdu toidukraami ostes ühe ketipoega

Copy
Toidupoe juures peavad inimesed kõige olulisemaks sobivat ja laia kaubavalikut, head asukohta ning võimalust kiirelt ja mugavalt oste sooritada.
Toidupoe juures peavad inimesed kõige olulisemaks sobivat ja laia kaubavalikut, head asukohta ning võimalust kiirelt ja mugavalt oste sooritada. Foto: Urmas Luik/Parnu Postimees

Eesti elanike toidulauale jõuavad tooted kahe nädala jooksul keskmiselt kolmest toidupoeketist, nagu selgub Kantar Emori äsjasest toidupoekettide konkurentsi tarbijauuringust.

"Toidupoodide külastamise sagedus on viimase paarikümne aasta jooksul olnud langustrendis, mis näitab, et inimesed püüavad oma vajadustele ette mõelda ja ostukorvi rohkem planeerida," rääkis Kantar Emori uuringuekspert Kaisa Esko. "Ostmine eri toidupoodidest viitab sellele, et inimesed ei saa kõiki oma meelistooteid ühest poest kätte, ja teisalt sellele, et lähtutakse mugavusest, näiteks tehakse spontaanseid oste töökoha juures olevast kauplusest või kodule lähimast väikepoest."

Uuring selgitas välja, millistes jaekettides on Eesti elanikud viimase kahe nädala jooksul käinud. Kõige suurem osa inimesi külastas Coopi, väga väikse vahega järgnevad Selver ja Maxima ning neljandana väikse vahega Rimi. Need neli jaeketti on kõige populaarsemad: umbes iga teine Eesti elanik käis neis kauplustes kahe nädala jooksul. Lidli, Prisma ja Grossi toidupoes käis sel perioodil ligi 30 protsenti elanikest.


"Tulemuste tõlgendamisel tasub mõistagi silmas pidada, et toidupoekettide katvus on erinev – alates kõige parema katvusega Coopist, mis on suurematest linnadest väljaspool inimesele tihti kõige kodulähedasem kauplus, kuni Prisma ja Lidlini, mis on esindatud märksa vähemates kohtades," selgitas Esko.

Toidupoe puhul peavad inimesed kõige olulisemaks sobivat ja laia kaubavalikut, head asukohta ning võimalust kiirelt ja mugavalt oste sooritada.

Uuringus selgitati välja inimeste ostukäitumine ning Eestis tegutsevate jaekettide positsioon turul. Veebiküsitlus toimus 14.–21. septembrini. Küsitleti 15–74aastaseid Eesti elanikke, kokku 1024 inimest.

Tagasi üles