Usutlus unenõustajaga ⟩ Unerevolutsioon: kuidas nutiajastul paremini magada?

Kene Vernik selgitas, kuidas seada une ja ärkveloleku rütmi, miks nutiseadmed tuleb voodist kaugel hoida, ja kahandas melatoniiniusku. Foto: Urmas Luik

Kui oleme unetud, ei tohi liiga vara voodisse minna. Vastupidi, pikali heitma peame hoopis hiljem. See pole aga kaugeltki ainus soovitus, mida silmas pidada, kui sügav ööuni on otsekui unistus.

Vaimsele tervise keskendunud oktoobris pidas Pärnu ühisgümnaasiumis kaks loengut ja vastas Pärnu Postimehe küsimustele psühholoog ja unenõustaja Kene Vernik, kes töötab Tartu ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku unekeskuses. Esineja selgitas, kuidas seada une ja ärkveloleku rütmi, miks nutiseadmed tuleb voodist kaugel hoida, ja kahandas melatoniiniusku.

Melatoniinitabletid on apteekides retseptita saadaval ja paljud kasutavad neid kui ravimit, mis aitab neil uinuda ja pikendab uneaega. Kuidas teie melatoniini toimesse suhtute?

Kui räägime efektiivsetest meetoditest, siis melatoniin võetakse kasutusele kuuenda-seitsmenda asjana. Unetuse puhul kasutatakse esimesena kognitiiv-käitumisteraapiat, mis eeldab oma käitumise teadlikku muutmist.

Melatoniin on väga hästi kättesaadav ja paljud kasutavad seda kõigepealt. Melatoniin on unehormoon, mis võiks ju aidata, aga seda võetakse tihti valesti ja valel ajal. Näiteks saab kellegi uni alguse alles südaööl, aga ta võtab melatoniini kell üheksa ehk ta uimastab ennast justkui ära, aga magama ei jää.

Melatoniini kasutatakse unerütmi häirete puhul alates 14–15 eluaastast, sest sellel ainel on kõrvalmõju, mis ei soodusta head und, vaid tõstab kaalu ja tekitab peavalusid.

Mida tuleks ise enda käitumises muuta?