Taskuhääling Pärnu linnaarhitekt: Uue silla valmides muutuvad meie liikumisharjumused tublisti (4)

Raido Keskküla
, arvamustoimetaja
Copy
Pärnu linnaarhitekt Siim Orav leiab, et Pärnus on mitu tänavat, nagu Pikk, Riia maantee, Jannseni, kus on tänavaruum liialt lai ja kuhu saaks seetõttu kerge vaevaga rajada kiired rattarajad.
Pärnu linnaarhitekt Siim Orav leiab, et Pärnus on mitu tänavat, nagu Pikk, Riia maantee, Jannseni, kus on tänavaruum liialt lai ja kuhu saaks seetõttu kerge vaevaga rajada kiired rattarajad. Foto: Mailiis Ollino

Pärnu linnaarhitekt Siim Orav arutles Pärnu Postimehe taskuhäälingu "Sõnu ei söö" vastses saates, kuidas uue silla valmimine muudab linnaruumi ja siin liikumist. Samuti avaldas ta värske uudisena, et Pärnu kavatseb Vallikääru uuendamise plaaniga edasi minna ja kuulutab parima lahenduse leidmiseks järgmisel nädalal välja arhitektuurikonkursi.

Praegu käib Pärnu kolmanda autosilla ehitus. Selle valmimine muudab ilmselt siinset liiklust märgatavalt?

Kui me eelmisel korral (aasta tagasi, toim) vestlesime, sai räägitud Pärnu suurematest proovikividest: mainitud sai Rail Balticut ja kaua oodatud-igatsetud kolmandat silda. Kuid suured ei ole muutused mitte liikluses, vaid liikumises. Olulised on just aeg-ruumilised vahemaad. Ja seda mitte autokasutajate silmis, vaid just neile, kes liiguvad jala, ühistranspordiga, rattaga. Neil peaks olema siis lihtsam linnakeskusesse jõuda. See sild viib meid otse Pärnu linna keskpunkti.

Väga suur konkurent on küll Papiniidu kant, aga me ei taha, et see ülepeakaela areneks ja eest ära läheks. Soovime, et kõik see kultuurne ja sotsiaalne pool jääks ikkagi kesklinna, kus see on linnakaarti vaadates mugavama koha peal. Kui siia on mugav pääseda, elavad teenused ja ärid ka siin hästi, on jätkusuutlikud. Ja ma ei pea silmas ligipääsu vaid autoga.

Hea näide on Tallinnas vast renoveeritud Vana-Kalamaja tänav, mis sai hoopis teistsuguse ilme ja keskkonnalise lahenduse ja kus tänava peamiseks kasutajaks muutus auto asemel jalakäija. Selle tagajärjel muutus tänav turistidele atraktiivseks: kõik tahtsid sealt läbi käia ja kogeda uut, jagatud linnaruumi põhimõttel lahendust. Kõik peavad seal kõigiga arvestama. Nii saame kiiruse maha ja loome selle atraktiivse ja kutsuva koha, kuhu suvel saavad kohvikud laieneda. Käisin isegi seal umbes kuu aega tagasi: vihmase ilmaga, aga tänav oli paksult rahvast täis. See on selline hea näide.

Pärnus hakati äsja vana politseimaja lammutama, kuuldavasti on plaan kunagine kutsekooli võimlagi maha võtta. Meilgi ehk muutub linnaruum siis palju esteetilisemaks?

Jah, saame lahti mõningasest pärandist, mis ei ole leidnud väärtustamist. Need kaks objekti on lubatud lammutada. Politsei-

tõepoolest juba lammutatakse ja kutsekooli kohta tean, et praegusel omanikul on plaan seal samal ajal plats puhtaks saada, et teha ruumi uutele teenustele ja funktsioonidele.

Tõsi, sild üks ei toimi. Sillale on vaja pääseda ja sealt maha saada ehk meie liikumisharjumused muutuvad tublisti. Eelkõige Pargi ja Laia tänava kandis.

Aga ei saa öelda, et me hakkame nüüd igale poole avatud linnaruumi tegema. See toimib pigem teatud tüüpi tänavate puhul. Arvan, et Pärnus on selleks Supeluse tänav, kus seda on juba katsetatud, ja linn projekteerib praegu sinna samal põhimõttel linnaruumi. Mul on väga meel, et teeme midagi sarnast nagu Kalamajas. Me projekteerime seda võtmes, et seal oleks kõigil hea olla ja väljaspool hooaega saaks ka autoga liikuda, kuid see pole eelkõige autodele mõeldud tänav.

Kuid peab olema tänavaid, kust saab läbi sõita. Uus sild toob liikluskoormuse Kesklinna sillalt ära ja Ehitajate teelt mööda Raba tänavat saab olema põhisuund, kust linna pääseb.

Linnaarhitektina olen võtnud endale rolli seista haavatavamate liiklejate ehk ratturite ja jalakäijate eest.

Siim Orav

Linnaarhitektina olen võtnud rolli seista haavatavamate liiklejate ehk ratturite ja jalakäijate eest. Kui mingi õnnetus juhtub, siis vahet pole, kellel on eesõigus, kannatada saavad ikka nõrgemad.

Me tahame seal (Raba tänaval, toim) teha teistsuguse ristlõikega lahenduse, kus ratturitel, jalakäijatel ja ühistranspordil oleks mugavam, ja et saaksime autosid kesklinnas vähemaks.

Kuna ehitame nii pikka lõiku linnasisestest tänavatest ringi, sisuliselt Ehitajate teest kuni Kuninga kooli ringini välja, on meil hea võimalus selle raames rajada nüüdisaegne jalgrattataristu, teha uus kujundus tänava ristlõikelahenduses, viitades, märkides, valgustite toonis. Uues kvaliteedis ja lahenduses. Uuel sillalgi on 45 protsenti tekiplaadi laiusest just ratturite ja jalakäijate kasutuses. Raba tänava eskiisprojekti järgi tulevad sinna ühesuunalised rattateed, kus rattad sõidavad samas suunas kui autod. Et rattureil on rohkem ruumi ja jalakäijailgi mugav. Meie häda ongi praegu see, et rataste ja jalakäijate alad on kõnni- või kergliiklusteedele joonega maha märgitud ja inimesed ei pea kinni sellest, kus pool keegi liigub. Nii ei ole kellelgi seal mugav ja tekivad ohtlikud olukorrad.

Soovime uues lahenduses konkreetsemalt need alad ära märkida ja kui rattad liiguvad vaid ühes suunas, on jalakäijatelgi lihtsam ja nad teavad, kust suunast ratturit oodata. See on asi, mida Pärnus veel ei ole ja olen projekteerimisel võtnud rolli võidelda nende lahenduste eest.

Pärnu linnaarhitekt Siim Orav selgitas taskuhäälingu «Sõnu ei söö» vastses saates kohaliku linnaruumi arendamise plaane. Muu hulgas tuli jutuks nii uue silla valmimine kui Kesklinna silla renoveerimine.
Pärnu linnaarhitekt Siim Orav selgitas taskuhäälingu «Sõnu ei söö» vastses saates kohaliku linnaruumi arendamise plaane. Muu hulgas tuli jutuks nii uue silla valmimine kui Kesklinna silla renoveerimine. Foto: Urmas Luik

Millised on plaanid Kesklinna sillaga?

Vana sild ootab remonti ja kui uus sild valmis saab, siis eeldatavasti remondiks ka kohe läheb. Küsimus ongi, kuidas me vana silla tekiplaadi ära lahendame. Praegu on jalakäijatel ja ratturitel seal ilmselgelt kitsas, sillapiirded on paksud ja vanamoodsad, valgustuspostid keset kõnniteed. Kohati on nii kitsas, et ei mahu lapsekärugagi läbi.

Kindlasti saab vana sild teistsuguse lahenduse. Mul on mõningaid mõtteid, et võib-olla peaks selle muutma teistsuguse funktsiooniga sillaks ja et peamine liiklus toimuks valmiva silla kaudu. Kuna järgmine samm enne renoveerimist on projekteerimine, ei tahaks midagi konkreetset selle kohta veel öelda.

Vaasa pargi, Keskväljaku ja kogu teatriesise liiklussõlme ümberkorraldamiseks on tehtud arhitektuurikonkurss. Tahame sinna elu ja väljakufunktsiooni tagasi tuua. Praegu on ta ringtee sees olev ala, kuhu kellelgi pole mugav minna ja kus on mürarikas keskkond. See toetaks samuti seda, et Kesklinna silla funktsioon pisut muutuks. Et seal oleks eelistatud ülepääs jalakäijal, ratturil ja ühissõidukil ja jõuadki sillalt keskväljakule.

Meil on linnas mitu tänavat, nagu Pikk, Riia maantee, Jannseni, kus minu arvates on tänavaruum liialt lai. Seal on 2+2-sõidusuunad, aga kriitilist massi autosid ei adu isegi tipptunnil. Meil on hea võimalus lihtsa vaevaga rajada sinna kiired rattarajad. Kui räägime Riia maanteest, saame kohe pikalt linna sisse tulles sellise konkreetse ala, samuti Jannseni tänaval.

Pikk tänav on nagu barjäär vanalinna ja kontserdimaja ümbruses oleva keskuse vahel. Seal ei ole mõnus kahe ruumi vahel liikuda ja inimesed väldivad kohti, mis ei ole mugavad. Kui autodel seda nii suur vajadus kasutada ei ole, saab see keskkond ajakohasemaks.

Kas uus parkimiskord mõjutab samuti linnaruumi?

Kahtlemata. Just selle nädala alguses edastasime planeerimisosakonnalt linnamajanduse osakonnale ettepaneku, kus võiksid olla pargi-ja-reisi-parklad. Et kui tuled Audru või Häädemeeste või Sauga poolt linna, siis sa ei sõida autoga kesklinna, kus on tasulised parklad, vaid linna peasissepääsude juures on tasuta parklad, kuhu jätad auto ja edasi lähed näiteks ühistranspordi või kergliikuriga. Ega ole vaja tuua oma autot tööajaks kesklinna seisma. Las seisab linna ääres, kus on spetsiaalsed parklad. Oleme nende asukohad kaardil paika pannud just nii, et läheduses oleks koole, lasteaedu, poode, sotsiaalseid objekte, et kogu perel oleks sellest tolku. Et jätad auto linna äärde, ajad tööasjad linnas ära, sõidad bussiga tagasi parklasse, kuhu auto jätsid, saad sisseostud ära teha ja lähed siis autoga koju.

Pärnu linnaarhitekti Siim Orava arvates tuleks linnaruumiliselt paremini siduda omavahel kesklinn ja Papiniidu piirkond, et nende vahel oleks ka autota mugav liigelda.
Pärnu linnaarhitekti Siim Orava arvates tuleks linnaruumiliselt paremini siduda omavahel kesklinn ja Papiniidu piirkond, et nende vahel oleks ka autota mugav liigelda. Foto: Mailiis Ollino

Rääkisime aasta tagasi kesklinna ja Papiniidu kandi jalakäija- ja jalgrattasõbralikumast ühendusest. Kas selle ideega on edasi liigutud?

Jah, ikka tegeleme sellega edasi. Suur-Jõe tänav on see võlusõna, mille peale mängime. See on selline mugav, mõnus puitelamupiirkonnas asuv tänav, sisuliselt paralleelne Riia maanteega. Seal oleks võimalik jalakäijatel ja ratturitel liikuda segamatult ja vaiksemas foonis kui Riia maanteel. Selle ääres on vanad tööstused, mis otsivad uut funktsiooni. Kindlasti tuleb sinna teenuseid ja elu juurde.

Seal on linnal küll üks eskiislahendus tehtud, kuid milline saab eelprojekti lahendus olema, ei julge ma veel öelda. Praegu on prioriteet sild valmis saada ja siis selgub, millised on järgmised suured teemad. Kas Vaasa pargi ja Keskväljaku ala? Vaja on tegelda Suur-Jõe tänavaga Rail Balticu peatuse valguses. Loodame, et see raudtee saab ikka 2030. aastaks valmis ja hakkab toimima. Natuke meil veel on armuaega, et oleksime Rail Balticuks linnaliselt valmis.

Minu südameasi on, et kesklinn ja Papiniidu suhtleksid (linnaruumiliselt, toim) omavahel mugavalt ja nende vahel oleks hea liikuda. Et nad ei konkureeriks, vaid täiendaksid üksteist.

Kas vastab tõele, et linn plaanib Vallikääru renoveerimise plaaniga edasi minna?

See on väga-väga värske uudis. Tõepoolest, linnavalitsus korraldab üle pika aja avalikku arhitektuurikonkurssi koos arhitektide liiduga. Soov on saada parim arhitektuurne, sobiva kasutusfunktsiooniga linnaehituslik lahendus Vallikääru vabaõhulava, pealtvaatajate istumisala ja lavategevust toetava abihoone rajamiseks. Proovile paneb see, et peame selle tegevuse ära mahutama ajaloolisse bastionide vööndisse, mis seal piirkonnas on. See on muinsuskaitseliseltki raske ülesanne.

Vallikäärus on selline katustatud ala omal ajal olnud ja linna kultuurispetsialistid rääkisid, et sel ajal oli igasugu suvetuure ja üritusi linnas märksa rohkem.

Siim Orav

Vallikäärus on omal ajal selline katustatud ala olnud ja linna kultuurispetsialistid rääkisid, et sel ajal oli igasugu suvetuure ja üritusi linnas märksa rohkem. See on olnud probleem meie linna taidluskollektiividelegi. Pole ju mugav keset tühja platsi laulma hakata, parem ikka, kui on poodium, kus seda teha. Eesmärk ongi, et saaksime katustatud lava. Me ei tea muidugi, milline see lahendus tuleb, aga oleme oma nõuded seadnud. Soov on olnud ka pealtvaatajate ala katustada, et me ei sõltuks ilmast, aga seda ei luba vaatekoridor Rüütli tänavalt Vallikäärule.

Konkursi kuulutame eeldatavasti välja järgmisel nädalal ja anname arhitektidele aega jõulud ära veeta ja ootame töid jaanuari lõpuks. Siis toimub žürii töö ja veebruari lõpuks, märtsi alguseks oleme ehk targemad, kuidas meil konkurss õnnestus ja kes on võitja. Siis saame rahvale seda lahendust esitleda.

Viimased kogemused on näidanud, et praeguses majanduslikus olukorras võtavad arhitektid konkurssidest väga usinalt osa. Loodan, et Pärnuski on osavõtjaid palju ja meil on, mille vahel valida.

Tagasi üles