Seal on linnal küll üks eskiislahendus tehtud, kuid milline saab eelprojekti lahendus olema, ei julge ma veel öelda. Praegu on prioriteet sild valmis saada ja siis selgub, millised on järgmised suured teemad. Kas Vaasa pargi ja Keskväljaku ala? Vaja on tegelda Suur-Jõe tänavaga Rail Balticu peatuse valguses. Loodame, et see raudtee saab ikka 2030. aastaks valmis ja hakkab toimima. Natuke meil veel on armuaega, et oleksime Rail Balticuks linnaliselt valmis.
Minu südameasi on, et kesklinn ja Papiniidu suhtleksid (linnaruumiliselt, toim) omavahel mugavalt ja nende vahel oleks hea liikuda. Et nad ei konkureeriks, vaid täiendaksid üksteist.
Kas vastab tõele, et linn plaanib Vallikääru renoveerimise plaaniga edasi minna?
See on väga-väga värske uudis. Tõepoolest, linnavalitsus korraldab üle pika aja avalikku arhitektuurikonkurssi koos arhitektide liiduga. Soov on saada parim arhitektuurne, sobiva kasutusfunktsiooniga linnaehituslik lahendus Vallikääru vabaõhulava, pealtvaatajate istumisala ja lavategevust toetava abihoone rajamiseks. Proovile paneb see, et peame selle tegevuse ära mahutama ajaloolisse bastionide vööndisse, mis seal piirkonnas on. See on muinsuskaitseliseltki raske ülesanne.
Vallikäärus on selline katustatud ala omal ajal olnud ja linna kultuurispetsialistid rääkisid, et sel ajal oli igasugu suvetuure ja üritusi linnas märksa rohkem.
Siim Orav
Vallikäärus on omal ajal selline katustatud ala olnud ja linna kultuurispetsialistid rääkisid, et sel ajal oli igasugu suvetuure ja üritusi linnas märksa rohkem. See on olnud probleem meie linna taidluskollektiividelegi. Pole ju mugav keset tühja platsi laulma hakata, parem ikka, kui on poodium, kus seda teha. Eesmärk ongi, et saaksime katustatud lava. Me ei tea muidugi, milline see lahendus tuleb, aga oleme oma nõuded seadnud. Soov on olnud ka pealtvaatajate ala katustada, et me ei sõltuks ilmast, aga seda ei luba vaatekoridor Rüütli tänavalt Vallikäärule.
Konkursi kuulutame eeldatavasti välja järgmisel nädalal ja anname arhitektidele aega jõulud ära veeta ja ootame töid jaanuari lõpuks. Siis toimub žürii töö ja veebruari lõpuks, märtsi alguseks oleme ehk targemad, kuidas meil konkurss õnnestus ja kes on võitja. Siis saame rahvale seda lahendust esitleda.
Viimased kogemused on näidanud, et praeguses majanduslikus olukorras võtavad arhitektid konkurssidest väga usinalt osa. Loodan, et Pärnuski on osavõtjaid palju ja meil on, mille vahel valida.