Ohvriabi spetsialist: Muserdab, kui abipalujaga enam ühendust ei saa

Pärnu ohvriabi nõustaja Tatjana Zuftsiankou tõdes, et vägivaldsest suhtest lahkumine võib võtta aega aastaid. Foto: Mailiis Ollino

Pärnu sisejulgeolekumaja klienditeeninduses on üks sildita uks, mille avamine on paljudele lähisuhtevägivalla all kannatavatele inimestele esimene suur samm lõksust pääseda.

Selle ukse taga toimetab sotsiaalkindlustusameti ohvriabi peaspetsialist Tatjana Zuftsiankou, kes on seda ametit pidanud üle kolme aasta. Ta tõdes, et keeruline on lahkuda vägivaldsest suhtest. Ekstra raske, kui mängus vara ja lapsed.

Kas mõni inimene satub siia mitu korda?

Ikka. Võtsin näiteks hiljuti ühe naisega ühendust, kellel oli kaks ja pool aastat tagasi vägivallajuhtum, kuid ta ei näinud toona vajadust abi järele. Sel korral, kui suhtlesime, siis oli küll näha, et probleem on süvenenud. Omaette küsimus on, kuidas seda probleemi lahendada saab.

Olen inimesele öelnud, et kui koju lähed, siis pane asjad kirja, millega tegelema pead.

Ma ütlen inimestele, et me oleme toeks, kuid ei saa teie eest asju ära teha. Saame öelda, et võite kohtusse pöörduda, lastekaitsesse, aga ma ei saa pabereid tema eest ära täita.

Olen öelnud, et kui on raske, siis pange omale kirja need asjad, mida samm-sammult tegema peate. See aitab, kui on asjad kirjas. Vaatad neid ja näed, mis on tehtud või tegemata.

Kui kerge või raske on inimese usaldust võita, sest teemad on delikaatsed?

See sõltub väga inimesest, kui avatud ta on.

Mõnega tuleb mitu korda kohtuda?

Jah, kui nad käivad esmasel nõustamisel, siis lepime kokku, kas võtan ise ühendust mõne aja pärast. Uurin, kas on edusamme. Või võtavad nad ise ühendust.

Mul on lihtne, panen kalendrisse märke, et helistaksin talle kuu või kahe pärast. Küsimus on pigem selles, kas inimene ise helistab tagasi.

On olnud juhtumeid, kui helistan, aga inimene ei võta vastu. Sellisel juhul saadame sõnumi.

Teie ülesanne on aidata kannatanu õige teeotsani.