Pärnu linnaorkestri juubelihooaeg vaheldub suitsuhallist sammalroheliseni

Pärnu linnaorkester toob filmi- ja klassikalise muusika austajate rõõmuks taas publikuni ajatu meistriteose armastatud Jüri Alperteni mälestuseks. Foto: Kristi Raidla

• Pärnu linnaorkestri 30. hooaeg on inspireeritud värvidest.
• Tõnu Kõrvitsal on legendaarse taani režissööri Carl Theodor Dreyeri loominguga eriline suhe.

Pärnu linnaorkester jätkab oma 30 aasta juubelihooajal koostööd pimedate ööde filmifestivaliga (PÖFF), tuues publiku ette tummfilmi «Jeanne d'Arci kannatused» (1928) ekraniseeringu koos Tõnu Kõrvitsa loodud muusikaga. Linateost on läbi aegade hääletatud parima tummfilmi esikümnesse.

Pärnu linnaorkestri direktori Helen Erastuse sõnul teeb omaaegne teatristaar Renée Jeanne Falconetti filmis nimikangelasena vapustava rolli. Tegemist on väga haarava filmiga ning Erastus soovitab huvilistel võimalust kasutada. Pärnus toimub ettekanne täna ja Tartus Eesti Rahva Muuseumis laupäeva õhtul. Filmile teeb sissejuhatuse filmikriitik Tristan Priimägi ning dirigeerib Risto Joost. Priimägi on olnud mitu aastat pimedate ööde filmifestivali valikukomitee liige, koostöö Pärnu linnaorkestriga vältab juba kolmandat aastat, varem on ta sisse juhatanud filme «Vampyr» ja «Nosferatu».

Kõrvitsal on legendaarse taani režissööri Carl Theodor Dreyeri loominguga eriline suhe. Nimelt on ta kirjutanud muusika kahele Dreyeri linateosele. Filmile «Vampyr – der Traum des Allan Grey» (1932), mille Pärnu linnaorkester kandis ette oma 28. hooajal. Ja filmile «La Passion de Jeanne d‘Arc» (1928), mis on koos muusikaga ettekandmisel juba teist korda, esimene ettekanne toimus 2017. aasta juulis toonase peadirigendi Jüri Alperteni juhatusel.

«Kuna juubelihooajal toome uue muusika kõrval esile erilisemaid hetki möödanikust, siis esitamegi seetõttu seda teost taas. Hingedekuu ajale sobivalt on tegemist kujundliku küünlaläitmisega armastatud Jüri Alperteni mälestuseks,» selgitas Erastus. Kuna linnaorkestri juubelihooaja kontserdid kannavad kõik mõne värviga seotud pealkirja, sai seekordne ettekanne nimeks «Suitsuhall».

Kõrvitsa poeetiline ja nägemuslik muusika viib kuulaja hüpnootilistele rännakutele loodusesse ja rahvapärimusse, inimhinge ja alateadvusesse. Kõrvitsa helikeeles täiendab väljendusrikast meloodikat peenekoeline harmoonia- ja tämbrivärvide spekter. Tema teoste pealkirjades peegelduvad sageli romantilised allegooriad või mütoloogilised kujutlused: «Irdunud sild», «Sinule, öö sõnumitooja», «Armastuse märk», «Tänumeele jõgi», «Eldorado», «Sinine värav». Viimasel ajal on Kõrvitsa loomingu oluliseks inspiratsiooniallikaks kujunenud eesti rahvalaul, mõnikord ka teiste põhjarahvaste laulutraditsioon ja orientaalne meloodika.

Kuigi režissöör nägi ette filmi «Jeanne d‘Arci kannatused» vaatamist täisvaikuses, on sellele saatemuusikat loodud varemgi. Kõrvitsa saatemuusika on valminud 2009. aastal ja selle esiettekande tegi Ensemble de Basse-Normandie, kes mängis seda hooajal 2009/2010 kolmel korral.

Enne kodumaad on Kõrvitsa filmimuusikat ette kandnud Taani Óbudai Danubia orkester Budapesti rahvusteatris. Sellest on kirjutanud muusikateadlane Evi Arujärv artiklis «Kuidas vaadata põlevat naist» (Sirp 28.11.2013), kus ta toob esile, et Jeanne d‘Arc‘i lugu on prantsuse kultuuri üks tüvitekste ning selle kangelanna kuulutati 1920. aastast katoliku kiriku pühakuks. Lihtne talutüdruk Jeanne näeb korduvalt ilmutusi, et ta on määratud päästma Prantsusmaa trooni seda ihkavate inglaste käest. Inglis- ja Prantsusmaa vahelises saja-aastases sõjas juhtiski Jeanne Prantsuse väeosi.

Filmis rullub lahti traagilise loo lõppvaatus: inkvisitsioon ja Jeanne‘i ketseriks kuulutamine. Film näitab vaimse allutamise protsessi. Selle käigus kasutatakse nii piinakambrihirmu kui ka kuninga libakirja – nii füüsilise kui ka vaimse autoriteedi tööriistu. Jeanne alistub hetkeks ja allkirjastab paberi, milles tunnistab oma eksimust ja ühendust saatanlike jõududega. Järgneb tulesurm – kannatuse pühitsemine.

Pärnu linnaorkester toob filmi- ja klassikalise muusika austajate rõõmuks taas publikuni ajatu meistriteose armastatud Jüri Alperteni mälestuseks. Foto: Kristi Raidla

Pärnu linnaorkestri 30. hooaeg on inspireeritud värvidest ja seetõttu on igal kontserdil mõni värviga seotud pealkiri: meresinine, sammalroheline, purpurpunane, ronkmust, suitsuhall, vihjates eriilmelistele kontserdikavadele. Novembri lõpus on selleks levimuusika õhtu «Purpurpunane kolmapäev», kus linnaorkester ühendab jõud Eesti Laulu võitja Alika Milova ja armastatud laulja Ott Leplandiga. Kontsert annab võimaluse kuulata popartistide originaalloomingut ja kaunilt kohandatud orkestriseadeid populaarsetest lugudest, dirigendipuldis on Riivo Jõgi.

Seejärel astub linnaorkester publiku ette «Sammalrohelise linnuteega» teisel advendil, kus solistidena on laval ürgse väega laulja Siiri Sisask ja karismaatiline tšellovirtuoos Marcel Johannes Kits ning kaasa teevad Pärnu kammerkoor (dirigent Elo Kesküla) ja Tallinna kammerkoor (dirigent Heli Jürgenson). Esinejarohket kontserti Pärnu kontserdimajas juhatab Aivo Välja.

Uue rubriigina on linnaorkestri veebilehel avatud ajalaegas, kuhu oodatakse sõpradelt, endistelt ja praegustelt kolleegidelt ning austajatelt mälestusi, fotosid, videoklippe seoses Pärnu linnaorkestriga läbi aegade. Laekunud meenutustest valmib memuaaride kogumik.