Herdis Parve ⟩ Paljud meist hoolivad päriselt

Herdis Parve küsib oma arvamusloos, et kas me suudame seljad kokku panna ja päästa Metsküla kooli. Foto: Mihkel Maripuu

1977. aastal küpses ühe Eesti väikekooli direktoril idee kaotada tollal terves Nõukogude Liidus ühtsena kehtinud laupäevane koolipäev. Ega pikka tühja juttu olnud, võttis aga jalad selga ja läks pealinna ministri nõuniku jutule. Kõrge ametnik vaatas noorele tegusale koolipapale otsa ja ütles nõnda: teeme nii, et edaspidi on su koolis kaks tunniplaani. Üks on selleks puhuks, kui me kontrollima tuleme, teine on teile endale.

Ja nii juhtuski, et pimedal stagnaajal säras ühe pisikese saare pisikeses külas vabaduse päike. Vabadus luua laste parimat heaolu silmas pidades. Päriselt ja põhjalikult. Hakkaja direktor tahtis veel kindel olla, et koolilaste tervis õppekava muudatuse järel jupsima ei hakkaks. Pidas kohaliku tohtriga nõu ja sai tundidesse kaasa vererõhumõõtja. Mõõdeti nii ja mõõdeti naa, aga laste tervis ei näidanud kuskilt otsast kehvenemist. Lapsed olid hoopiski õnnelikumad ja see täitis koolipapagi südame hingerahuga.