:format(webp)/nginx/o/2023/11/20/15732063t1h8be2.jpg)
Kuigi korralikku lumevaipa tuleb siin kandis veel oodata, on esimesed lumehelbed juba Pärnumaalgi akende taga lennelnud. Sel nädalavahetusel langes helbeid mõnusa tuulevaikusega ja neid lausa kutsus kindale püüdma. Tabasin end mõttelt, kas lumehelveste ainulaadsus – idee, et pole olemas kaht täpselt ühesugust lumehelvest – vastab päriselt tõele? Palja silmaga ei õnnestu seda kindlaks teha.
Netiotsingu ja tehisaru küsitlemise abil selgitasin välja, et lumehelveste ainulaadsuse idee pärineb 19. sajandi lõpust, Wilson Bentleylt. Ta oli esimene inimene, kes fotografeeris üksikuid lumehelbeid. 1885. aastal, 19aastasena, tegi Bentley esimese eduka mikrofotograafia lumehelbest, ühendades selleks kaamera ja mikroskoobi.
/nginx/o/2023/11/20/15732068t1h89ed.jpg)
Bentley pühendas oma elu lumehelveste jäädvustamisele ja uurimisele. Ta pildistas üle 5000 lumehelbe, märkides, et ei leidnud kaht täpselt samasugust. 1931. aastal avaldas Bentley raamatu “Snow Crystals”, mis sisaldas üle 2400 lumehelbefoto. See töö on siiani üks põhjalikumaid lumehelveste kogusid. Üsna pea pärast raamatu avaldamist jäi Bentley lumetormi kätte, sai kopsupõletiku ja suri. Tema surmadaatum on 23. detsember 1931.
/nginx/o/2023/11/20/15732066t1h0fc7.jpg)
Teaduslikust vaatepunktist on lumehelveste ainulaadsus tõenäoline, kuid mitte absoluutne. Jaapani füüsik Ukichi Nakaya arendas lumehelveste uurimist 20. sajandil. Nakaya oli esimene teadlane, kes lõi laboris kunstlikke lumehelbeid. Oma töö käigus arendas ta välja helveste klassifikatsiooni süsteemi ja tõestas, et nende kuju sõltub atmosfääri temperatuurist ja niiskusest. Peale selle avaldavad mõju õhuvoolud. Kuna need tingimused varieeruvad pidevalt, on tõenäosus, et kaks helvest on identse kuju ja struktuuriga, äärmiselt väike. Arvestades lugematuid lumehelbeid, mis aegade jooksul on maapinnale langenud, ei saa täielikult välistada, et mõni neist on sarnane.
/nginx/o/2023/11/20/15732067t1h303b.jpg)
Lumehelbed jaotuvad eri kategooriatesse sõltuvalt nende struktuurist ja kujunemisviisist. Lamedad ja kuuekandilised plaadid tekivad, kui õhutemperatuur on madal. Lihtsama kujuga on prismad. Tähed ehk klassikalised kuueharulised lumehelbed moodustuvad, kui õhutemperatuur on veidi alla külmumispunkti. Keerukad, puulaadsete harudega dendriidid tekivad kõrgema õhuniiskusega. Nõelad tulevad madala temperatuuri ja kõrge õhuniiskusega. Kapitaadid ja sekundaarsed plaadid on keerukamad kujud, kus dendriitidele või plaatidele lisanduvad kristallid.
/nginx/o/2023/11/20/15732065t1h6a93.jpg)
Kui soovite ise otsida tõestust lumehelveste ainulaadsusele, oodake külma ja tuulevaikset päeva, mil sajab lund. Kohe pärast lumesadu on helveste kuju säilinud ja puutumata. Päevavalgus toob esile nende struktuuri. Helveste detaile näete, kui kasutate luupi või makroobjektiiviga kaamerat. Üks kasulikke nippe on kasutada tumedat tausta, näiteks musta kangast, mis aitab helbed esile tuua ja nende kuju paremini eristada. Ka Bentley püüdis helbeid mustale sametile.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)