Lüdigi saal lennutas Põhja-Pärnumaa hooga kultuuriettevõtluse kaardile

Lüdigi saali avamise pidustused Vändra gümnaasiumis. Foto: Jüri Looring

“Kindlasti oli algul neid, kes kahtlesid, et see ei lähe küll nüüd käima. See ongi ju puhtalt ettevõtlikkuse näide, et kui on julgust, kui on pealehakkamist, kui on tunnetust, siis inimesed tegelikult seda ootavadki ja tulevad. Kõik kontserdid on läinud täismajale – see on nii kõva saavutus,” püüdis Lüdigi saali fenomeni kokku võtta vändrakas ja Põhja-Pärnumaa vallavolikogu aseesimees Priit Enok.

Muusikasõpru Priit ja Silja Enokit võib päris kindlalt kohata igal suvel Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri kontsertidel Pärnu muusikafestivalil ning sestsaati, kui tänavu veebruaris nende kodukohas Vändras Lüdigi saal avati, pole nad jätnud ühtegi sealsetki kontserti vahele. “Ühe erandiga, kui andsin enda pileti pojale,” täpsustas Priit Enok, kes meie rääkimise hetkel viibis tööasjus Pariisis. Aga kinnitas, et Lüdigi saali järgmise kontserdi pilet on tal juba soetatud.

“See ongi huvitav paralleel, kui mõelda Pärnu muusikafestivalile ja Pärnus toimuvaile muusikaüritustele ning asjaolule, et on selline kontserdisaal Pärnus, mis on loonud vundamendi. Me küll arutame kultuuris, et peaks betooni ja sisu lahus hoidma. Needsamad Pärnu kontserdimaja ja Lüdigi saal on näited, kus teinekord ikkagi keskkonna loomine ja sinna sisu toomine annab tõelise efekti ja edasimineku,” arutles ta.