KÜBERPÄTID RÜNDAVAD ⟩ Kõige suurem lunarahanõue Eesti ettevõttele on olnud seitsmekohaline summa

Tallinn RIA analüüsi- ja ennetusosakonna analüütik Kaisa Vooremäe ja intsidentide käsitlemise osakonna infoturbe ekspert Joosep Sander Juhanson. Foto: Sander Ilvest

Väga palju on juttu õngitsuskirjade lõksu sattunud inimestest, kes küberrünnaku ohvriks langenuna on kaotanud tuhandeid eurosid. Aga iga päev püüvad kelmid ohvreid leida ka ettevõtete seast. Selles valdkonnas on kahju märksa suurem: ettevõtte töö võib seiskuda ja viia isegi pankroti.

Möödunud aastal tuli riigi infosüsteemi ametis (RIA) tegutsevale CERT-EE osakonnale üle 27 000 pöördumise. Neist umbes 2600 puudutasid ettevõtteid ja pihta oli saanud üks kolmest: oli häiritud mõne teenuse kasutamine, kaaperdatud kellegi konto või lekkinud konfidetsiaalne info.

RIA analüüsi- ja ennetusosakonna analüütik Kaisa Vooremäe tõdes, et rünnakute arvu on keeruline nimetada, kuna küberrünnaku teavitamise kohtustus on riiklikel asutustel ja elutähtsa teenuse pakkujatel. Tavaline tootmisettevõte ei pea rünnakust teada andma, kuid leidub neid, kes seda teevad. "Me näeme ainult jäämäe tippu," lausus Vooremäe. "Teame partnerite info põhjal, et juhtumeid on palju rohkem."

Ettevõtete puhul on levinuim – ja suurima kahjuga – lunarahanõudega rünnak. Selliseid juhtumeid registreerib RIA aastas 30–35. Tegelikult on neid mitu korda rohkem. Vooremäe teab, et ettevõtted ei taha neist rääkida, sest sellega kaasneb mainekahju. Seetõttu ei anta neist teada.