Pärnu kunstnik Pusa näitab halli ala, kus kõik ei pea olema ilmselge

“See siin on natuke iroonia iseenda üle, et hakkan halliks minema,” muigab Pusa autoportreed käes hoides. Foto: Mailiis Ollino

Pärnu linnagalerii peagalerist Piret Bergmann, kunstnikunimega Pusa avab täna õhtul kunstnike majas oma maalide näituse “Hall ala”, mis kätkeb endas eluringi halli ala, sealhulgas sündimise ja lahkumise ilu ja valu.

Enamik maale on valminud käesoleval aastal ja kohtub vaatajaga esimest korda.

“Hall ala tuli minu juurde siis, kui teised magasid. Litsus vaikselt ligi ja ütles: “Ma olen siin selleks, et jääda, tagasiteed ei ole”. Võtsin ta kätte ja vaatasin pikalt, hirm ja ärevus asendusid kummalise rahuga. Korraga ajas nutma ja naerma, kogu keha oli justkui kolm sekundit tagasi startinud reaktiivlennuk. “Ta on siin selleks, et jääda,” jõudsin veel mõelda, enne kui teised ärkasid,” märgib kunstnik.

Teeme Pusaga kunstnike maja galeriiruumides tiiru ja peatume fuajees kipsist autoportree ees. Meile vaatab otsa üleni hall naine, vaid silmavalged välkumas. Skulptuur sündis 1999. aastal ja oli algul roosa naha, meigi ja punaste juustega, aga on vahepeal mitu korda vahetanud värvi. Kogu näitus pole meie jalutuskäigu ajaks veel valmis, nii mõtisklebki kunstnik, kas jättagi naine halliks või lisada mingi vimka.