RMK võtab ette Pärnumaa soo taastamise

Soode taastamiseks ehitatakse kunagistele kuivenduskraavidele tammid, et veetase tõuseks ja maastikult ära ei voolaks. Foto: Elmo Riig/Sakala

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) uus looduskaitseprojekt keskendub inimtegevuse tõttu kannatada saanud soode ja veekogude seisundi parandamisele. Viis aastat kestva projekti eesmärk on teha vajalikke töid 9400 hektaril. Kuue soo hulka, kus taastamistöid teha plaanitakse, kuulub Maarjapeakse soo Luitemaa looduskaitsealal.

RMK looduskaitseosakonna juht Kaupo Kohv selgitas, et projekt keskendub peamiselt kuivendusest mõjutatud soode ning paisudega katkestatud jõgede taastamisele. «Sellega täidame mitu eesmärki. Esiteks on märgalad kõige suuremad süsinikuvaru hoidvad ökosüsteemid maismaal ja soode taastamisega peatame sinna aastatuhandete jooksul talletatud süsiniku lendumise atmosfääri. Teiseks on märgalad olulised vett hoidvad ja puhastavad ökosüsteemid, millest sõltub meie jõgede veerohkus ja puhtus,» selgitas Kohv ja lisas, et soode taastamine ja vooluveekogude seisundi parandamine on oluline ohustatud liikidelegi.

Maarjapeakse soo taastamine on juba mõnda aega kestnud: 2019. aastal tehti seal sooelupaikade taastamistööd 539 hektaril. Foto: Maa-ameti geoportaal

Kõige halvemas seisus on Kohvi jutu kohaselt soode servad. «Soomassiivi keskel kõrgsoos ehk rabas pole olukord sageli kõige hullem, sest üldiselt ei kaevatud kuivenduskraave ala keskele, vaid servadesse, kus asub siirdesoo, mis omakorda läheb üle madalsooks. Seetõttu ongi meil suurem mure soode pärast, kuna just seal elab suur osa Eesti haruldasi liike,» rääkis Kohv.

Teiseks on märgalad olulised vett hoidvad ja puhastavad ökosüsteemid, millest sõltub meie jõgede veerohkus ja puhtus.

Kaupo Kohv, RMK looduskaitseosakonna juht

Madalsoos kasvavad paljud kaitsealused taimed, näiteks eri orhideeliigid. Raba servas kasvavat soometsa vajab oma elupaigaks Eesti suurim kanaline – metsis. Samuti teder, sookurg ning kahlajad, näiteks mudatilder ja rüüt. Suur ja uhke kaljukotkas tahab oma pesa ehitada soosaarele või sooäärsesse metsa.

«Soodes elab päris palju just selle keskkonnaga kohastunud liike, kes mujal hakkama ei saa,» täpsustas Kohv, kelle sõnutsi tähendab soode veerežiimi taastamine teisisõnu inimese tehtu ümberpööramist. «Kuivenduskraavid suletakse, et vesi tõuseks maapinna lähedale ega liiguks soost kiiresti ära,» selgitas ta. Töö on ajamahukas, sest enne uuritakse ala läbi, tehakse mõõtmised, koostatakse tööplaan ja alles siis saab objektil töödega alustada.

RMK alustab või jätkab looduskaitsetöid:

• Maarjapeakse soos Pärnumaal,
• Selisoo raba lääneservas Ida-Virumaal,
• Jalase looduskaitseala soodes Raplamaal,
• Viisu madalsoos Harjumaal,
• Ruila paisu juures Harjumaal,
• Õngu rabas Hiiumaal.

Andmed: riigimetsa majandamise keskus

Eesti soode taastamist rahastab Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond.