Yana Toom ⟩ Kas Eesti muudab nõusolekuta seksi vägistamiseks?

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom märgib, et kaugeltki mitte kõigis Euroopa riikides ei ole naistevastane vägivald, sealhulgas perevägivald, kriminaalkuritegu. Foto: Tairo Lutter

Hiljuti helistas minu Eesti büroosse üks daam, kes registreeris ennast naistevastase vägivalla teemalisele konverentsile, mille ma hiljuti Tallinnas Renew Europe'i fraktsiooni toetusel korraldasin. Ja muuhulgas avaldas imestust, et Yana Toom tegeleb selle teemaga – ta ei olevat kunagi sellest kuulnud. Kas see on lühiajaline huvi?

Eeldan, et sama küsimus võis tekkida nii mõnelgi lugejal, nii et vastan korraga kõigile: ei, see ei ole lühiajaline huvi. Sisuliselt saadab see huvi mind kogu elu, mille põhjus peitub mõistagi lapsepõlves. Pikemalt sellest ei räägi, aga uskuge mind: mis on vägivald, tean ma väga hästi. Nagu ka seda, et viimase 30 aastaga pole olukord – ohvri vaatevinklist vähemalt – muutunud selliselt, et naised ja lapsed, kes saavad kodus peksa, päriselt tunneksid, et riik nendest hoolib.

Minuga ei pea olema nõus. Tean, et oleme riigina teinud suuri pingutusi, aga olukord on siiski sant ja statistika peegeldab seda. Nimelt Eurostati andmetel kuulub Eesti kõrgema vägivalla tasemega riikide gruppi. Suisa 41,2 protsenti Eesti naisi, kes on kunagi suhtes olnud, on elu jooksul kogenud kas füüsilist, vaimset või seksuaalset vägivalda.

Kusjuures Euroopa Liidu suurem palgalõhe on selle mündi teine pool: vägivald on oma olemuselt hierarhiline nähtus, täpselt nii nagu naistöötaja väiksem palganumber võrreldes meeskolleegi omaga.