:format(webp)/nginx/o/2023/12/01/15754554t1h6b1b.jpg)
Kiiresti hämarduvas õhtus paistavad Surju rahvamaja tulevalgel akendest laua ümber kummargil pead, näputöö käsil. Õigemini küll jõulukaunistuste valmistamine vanast ja ka uuest paberist ning tulemus väljendub juba valmis «ehetes», mille hulgas on eriti silmatorkavad noodipaberist meisterdatud kuldse peavõruga inglid.
«Siin on juba jõulud,» teatavad naised, kelle kõrval lõikavad-voldivad-liimivad paberit lapsedki, noorimad neist kolmeaastased.
Juhendaja, Saarde valla huvikeskuse töötaja Dea Jürimäe ütleb, et noodipaberist, raamatulehtedest, kohvifiltritest, paberkottidest jõulukaunistuste valmistamise mõtteid ja tegemise õpetust näppas ta internetist.
/nginx/o/2023/12/01/15754555t1ha1b2.jpg)
«Surfa natukene ringi ja igasuguseid ägedaid asju tuleb ette ja milleks siis neid oskusi ainult enda teada hoida, kui saad neid edasi jagada,» möönab Jürimäe.
Valgetest kitsastest paberkottidest vormitud tähekesed on nagu 3D-printerist tulnud. Surju rahvamaja kultuurikorraldaja Liis Juust arvab, et sellised tähekesed sobivad suure ruumi kaunistamiseks ja võimalik, et snitti saanuna ta siin sedasi jõulumeeleolu loobki.
/nginx/o/2023/12/01/15754558t1h4888.jpg)
Keset suurt töölauda kahaneb ilmselt nõukaaegne Puškini elulooraamat samas tempos selle lehtede moondamisega makulatuurist mahulisteks kaunistusteks.
Poed on jõulunänni, kulla ja karraga üle kuhjatud juba mitu kuud ette, on siis vaja nii palju vaeva näha, selle asemel et poodnike kasumit suurendada?
«Ise tehtud on ju hoopis midagi muud ja meil on ju põhjust kokku tulla,» seletavad õpitoalised.
«Meie väga kudujad ja heegeldajad ei ole, meile meeldib rohkem selline nikerdamine, käsitöö, tuleb paremini välja. Aga see on ikkagi ise tehtud ja originaalne, vaat poest ei osta selliseid asju ja väärtus on hoopis teine, rahalist väärtust ei ole,» lisavad Jana ja Meeli, kohalikud.
/nginx/o/2023/12/01/15754559t1h912a.jpg)
Jutuotsa haaranud Liis Juust mainib, et jõulukuu esimesel nädalavahetusel toimub kohaliku naise algatusel Surjus kirbuturg ja esimesel advendil süüdatakse rahvamaja vastas kuusel tuled, kohal on kirikuõpetaja, jagatakse advendituld, süüakse piparkooke ja lapsed saavad loomi uudistada.
«Hobuseid ja ponisid meil siin pole, nendega ratsutada on lastele ikka suur rõõm. Lehmi saavad nad meil siin ise vaadata suvi läbi,» täpsustab ta, keda loomade all on mõeldud.
Ühine sõnum on, et sellised toredad koostegemised on kogukonnale hästi olulised.
/nginx/o/2023/12/01/15754560t1h6460.jpg)
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)