Pärnakadki nakatusid munapaanikasse

Just nii mitmekesi kitsukesse puuri pressituna elasid odavaid mune andvad kanad, pilt on tehtud Linnu talu vanas kanalas. Edaspidi saame poest osta senisest kallimaid, kuid pisut õnnelikumate kanade mune. Foto: Sille Annuk / Postimees

Kuulnud meediast, et hinnatõusu kartuses on pealinlased hakanud mune kokku ostma, ei suutnud pärnakadki kainet meelt säilitada ja nädalavahetusest on siinsetes poodides munaletid hõredad.

Vaatamata tühjadele lettidele, pole munapuudust. Vastupidi: iga päev veetakse poodidesse mune juurde.

Kui mõni suhkru või tatra kokkuostja võib praegugi veel kapist pisut soodsama hinnaga varutud kuivaineid võtta ja oma tarkust kiita, siis munad on paraku vaevu kolmenädalase säilivusega ja tervisele head vaid tagasihoidlikus koguses.

Järjekordses hinnatõusus on taas süüdi karmistunud euronõuded. Nimelt sunnivad Euroopa Liidus kehtima hakanud nõuded märgatavalt parandama seni ülikitsastes tingimustes elanud kanade olukorda. Kanakasvatajaile tähendavad nõuded suuri väljaminekuid ja munatootmine on nüüd kulukam.

Pärast pühi ununenud

Viimastel päevadel Selverites käinud on näinud munalettidel valdavalt tühjust. Ometi tuuakse poodidesse iga päev mune juurde.

“Pärnu Selverite munade müük on kasvanud, võrreldes aasta algusega, ligi veerandi,” sõnas Selveri avalike suhete juht Annika Vilu. “Hüppeliselt kasvanud nõudluse taga on lähenev pühadeaeg, teisalt varutakse mune täiesti põhjendamatult.”

Kuna Eesti tootjatel pole kasvavale nõudlusele vastavat kogust kohe pakkuda, jäävadki letid hõredaks.

Nädala keskel jõuavad poodidesse müügile Talleggi valged lihavõttemunad, mis seisu ehk pisut leevendavad. “Kindlasti paraneb olukord kohe pärast lihavõtteid, aga lõplikult peaks kogu Euroopat hõlmav defitsiit ununema maiks, kui enamik tootjaid on end uute kanapidamisnõuetega vastavusse viinud ja noored kanad munema hakanud,” rääkis Vilu.

Maximas suurenes munade müük veebruaris ja märtsi alguses kümnendiku võrra. “Hiljem on nõudlus veel kasvanud, kuid reaalselt pole midagi tavapärasest rohkem müüa olnud,” teatas Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid.

Nõudlus tõstab hinda

Eilsel ringkäigul Pärnu kauplustesse ja turule jäid odavaimana silma 15sendised munad (vanas vääringus teeb see üle kahe krooni). Sagedamini tuleb muna eest välja käia 17–19 senti.

Näiteks maksab enim müüdud, Talleggi toodetud ja Selveri omamärki kandev kümne munaga karp veebruari lõpust 1.05 eurot, enne oli sama karbi hind 98 senti. Need munad kaovad aga letilt ostukorvidesse kohe pärast poodijõudmist.

Maximas toimus veebruaris mitu kampaaniat, kus kümne keskmise suurusega muna eest tuli maksta alla 90 sendi. “Kui praegu saame osta sama karbi 1.39 euro eest, on hinnatõus ikka märgatav,” nentis Erilaid. “Hinnakirjades on muidugi odavamaidki, 1.05 eurot pakk maksvaid mune, kuid neid ei ole kaugeltki võimalik kõikides kauplustes ega pidevalt müüa.”

Erilaiu väitel on hinnad kerkinud, sest nõudlus ületab pakkumise tublisti ja naaberriikidest oli raske lisakoguseid välja kaubelda.

“Teisipäeval tulid müügile meie oma kaubamärgi Favorit munad hinnaga 1.39 eurot kümnese paki eest. Neid peaks edaspidi jätkuma, sest kauplustesse veetavad kogused ületavad veebruaris müüdud koguseid üle kahe korra,” rääkis Erilaid. “Loodame, et suurendatud tarnetega veab ilusasti pühadeni välja, pärast seda eeldame, et nõudlus ja hinnad stabiliseeruvad.”

Ostupaanika

Erilaid väitis, et suured jaeketid ei võida nõudluse ja pakkumise järsust muutusest. “Enamasti on tegu kaubaga, mis moodustab väikese osa käibest, kuid tööd ostusurve ajal on selle hankimise ja müümisega palju enam, võrreldes selle ajaga, kui nõudlus konkreetse toote järele on tasakaalus pakkumisega,” selgitas ta.

“Kaubanduskettidele ei paku ostupaanikad kuidagi rõõmu, sest kaupa ei jagu,” kinnitas Vilu. “Meie läbimüük ei saa kasvada nende munade arvelt, mida meil müüa pole.”

Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna lektor René Arvola kõneles rahvusringhäälingus, et ehkki Eesti tarbija arvatakse odava kauba peal väljas olevat vaid oma madala sissetuleku tõttu, on hinnatundlikkus psühholoogiline näitaja.

“Hinnatundlik inimene saab rahulduse teadmisest, et tal õnnestus midagi odavamalt osta ja enda arvates kaval olla. Kui hiljem selgub, et see madal hind läks kalliks maksma, võib süüdistada aastaaegu ja valitsust, aga paraku ei taju tarbija, et ta tegi ebaratsionaalse otsuse,” selgitas Arvola.

Paanikale annab hoogu kaupluste varustussüsteem. “Enamik kaupmehi püüab täpselt välja arvestada kogused, mida suudetakse lühikese ajaga ära müüa. Kui nüüd tarbijad juhtuvad pisut rohkem ostma, jääb kaupluses lett lagedaks ja see lööb paanikale õige hoo sisse,” märkis Arvola.