/nginx/o/2008/11/29/98860t1h9047.jpg)
Eestisse on jõudmas kahetsusväärsed ajad, mil Suur Peeter kustutab nälga Väikese Peetri toidukorvikesest ja riskib peatselt saada endale kohustuse kogu Väikese Peetri peret ülal pidada, märkis Pärnu linnapea Mart Viisitamm valitsuse soovi kohta omavalitsuste tulusid kärpida.
„Mitte et regionaalpoliitika kunagi Eesti Vabariigis väga suure plussmärgiga valdkond oleks olnud, kuid ikkagi paneb valitsuse kärpekava kukalt kratsima. Niigi higistavat kukalt, peab tõdema,“ ütles Viisitamm. „Valitsuse kava vähendada omavalitsustele laekuvat tulumaksu 0,8 protsendi võrra on kaheldava väärtusega samm. Pärnus tähendaks see automaatselt 22 miljoni krooni kustutamist tulupoolelt. Kuid see pole veel kõik.“
Mart Viisitamm lausus, et enamik omavalitsusi on niigi seisus, kus peale konservatiivse eelarve tuleb ilmselgelt aasta jooksul vastu võtta veel 2-3 miinuseelarvet. Kui spekuleerida, et ametnike palk väheneb omakorda 10 protsenti, siis näiteks Pärnus tähendaks kaks vähenemist summaarselt ligi 40 miljoni kroonist haigutavat eelarveauku, märkis ta.
„Kui valitsusel õnnestub omavalitsustele kehtestada veel piirangud laenuvõtmiseks, saame üsna kurva pildi. Kuid seegi pole kõik, sest kui vaadata praegust koondamiste hulka, võin vähemasti Pärnu seisukohast arvata, et 10protsendiline või suuremgi töötute osakaal suveks ei pruugi olla mingi ime,“ seletas Pärnu linnapea. „Sellisel juhul tuleb meil aasta teisel poolel hakata eelarvet kärpima veel kümnete miljonite võrra. Meile on see väga raske, kuid mida peavad tegema kümneid kordi väiksemad omavalitsused?“
Linnapea sõnul on iseenesest tervitatav, et riik otsib kohti, kust kokku hoida.
„Otsivad ka omavalitsused. Kuid arvan, et päris aus pole riigiisade seisukohast kippuda ajal, kui Suure Peetri toidukorv üsna täis, juba Väikse Peetri pooltühja toidukorvi kallale. Sest omavalitsustel on loomulikult palju raskem leida uusi vahendeid kui riigil ja nii võib juhtuda, et nii mõnigi omavalitsus peab aasta keskel oma maksejõuetust tunnistama ning annab oma kohustused elanike eest hoolitsemisel riigile üle,“ rääkis Viisitamm.
„Usun, et kui omavalitusi liigselt pigistada, saame selliseid stsenaariume näha üsna pea. Kas see tähendaks iseeneslikku haldusreformi või sootuks kogu võimu ja rahajagamise koondumist Toompeale, on raske aimata,“ lausus linnapea.
Viisitamme jutu järgi on Pärnu linnal eelmisest aastast eelarvejäägina kasutada 13 miljonit, mis võimaldab linnal otseselt mitte laenu võtta, samuti ollakse juba loobutud enamikust investeeringuist.
„Kui nüüd valitsus oma plaani juurde jääb, oleme sunnitud asuma järgmiseks kärpima neid valdkondi, mis annavad otsese tagasilöögi inimeste turvatundele ja elukvaliteedile. Kuid olen üpris kindel, et Pärnu elab need karmid ajad üle. Mis aga saab ühe suurema tööandjaga valdadest? Kardan, et enam ei jätku omavalitsustel vahendeid Euroopa raha ligimeelitamisekski. Olen kindel, et omavalitsuste eelarveid torkida ei tohiks, sest niigi pingul kummi venitamine võib viia sotsiaalsete plahvatusteni, kus riik ise endale vaid kohustusi juurde saab ja ilmselgelt nende täitmisega jänni jääb,“ ütles Pärnu linnapea.