Galerii ⟩ Koidula aasta tipneb koosolenguga Pärnus ja sündmustega Vändras

“Usun, et panite tähele: Koidula on üks väga tähtis persoon meil,” sõnas Koidula muuseumi juhataja Elmar Trink, kui oli ühes kolleegidega astunud Nooruse maja lavale Pärnu linna tänavust kultuuripreemiat vastu võtma.

Korraldajapreemia pälviti “Koidula 180. Üks Eesti käsi ja süda” juubeliprogrammiga.

“Pärnakatena peame olema uhked just Lydia Koidula üle. Nagu Weimarit teatakse Goethe ja Schilleri järgi, võib-olla teame ka Võrut Kreutzwaldi järgi, aga Koidula on ikka Pärnu maskott,” avaldas Trink. Aga mitte ainult, sest Pärnus veetis Koidulaulik oma neiupõlve. Sündinud on ta Vändras nagu tema isa Johann Voldemar Jannsengi.

“Lydia Koidula oli rohkem kui luuletaja. Ta oli esimene märgiline naine Eesti kultuuriloos: luuletaja, jutukirjutaja, näitekirjanik ja teatri looja, kel oma ühiskondliku ja ajakirjandusliku tegevusega oli tähtis roll eesti rahvuse sünniprotsessis. Erinevalt Kreutzwaldist ja mitmest teisest oma kaasaegsest uskus ta meie rahvuslikku iseseisvusse. Kuid iseseisvust pole ilma kultuurita. Selleks kutsus ta üles koostööle isamaa nimel, innustas andma endast rohkem, töötas ise suutlikkuse piiril, kuni kaotas tervise, mis tõi kaasa varase lahkumise. On kahju, et ta ei näinud oma elutöö teostumist,” mõtiskles Trink.