Peeter Tali ⟩ Ühtne riigiteenistus seob Eesti ühiskonda

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali (Eesti 200) ütleb, et ühtne riigiteenistus liidab tuleviku Eesti põlvkondi, sest võrdselt kantud kohustused tuletavad meelde põhiseaduslikke väärtusi, millele on rajatud Eesti riik. Foto: Urmas Luik

Idee luua ühtne riigiteenistus meestele ja naistele annab Eestile raudse jõu ja tugevusvaru kriisidega toime tulla ja isegi sõjas ellu jääda.

Ühel kohtumisel abiturientidega kõnelesime põhiseadusest, riigikogust, riigikaitsest, kodanike õigustest ja kohustustest. Põhiseadus ütleb, et Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.

Kaitseväeteenistuse seadus paneb kohustuse osaleda sõjalises riigikaitses vaid meeskodanikele. Küsimusele, kas ajateenistuse kohustus peaks Eestis hõlmama ka naisi, nagu näiteks Norras, Rootsis ja Iisraelis, vastas mõni neiu kiiresti: “Ei, ei peaks, sest me sünnitame lapsi”. Nii vahetu ja otsesihtimisega avaldus võttis hinge kinni küll. Mehed tõesti lapsi ei sünnita, aga kui me räägime võrdõiguslikkusest, mõõdame palgalõhet ja oleme uhked liberaalse ja vaba elukorralduse üle, siis miks on riigikaitsesse panustamine kohustuslik vaid meestele nagu keskajal?

Hoolimata riigikaitseõpetusest gümnaasiumides ei põle enamik noori naisi soovist relva kanda, aga kohustuslik riigiteenistus, millest on kirjutatud ka kui tsiviilteenistusest, nii võimatu ei tundu. Riigiteenistus on praegu idee, mida on mõistlik edasi arutada. Just noored peavad ütlema oma sõna, kas see mõte on arusaadav ja vastuvõetav.