PÄRNU VÕRKPALL 100 ⟩ Sipelga krundist Rabahallini, Lõhmusest, Noormäest ja Sutist Ojametsa ning Keeleni

Pärnu võrkpalliharrastusest lipsab tollasesse ajakirjandusse mõningaid teateid alates 1922. aastast, aga võimalik, et kerge õpitavuse ja lihtsa varustuse tõttu harrastati seda meie koolides juba 1919.–1920. aastal. Klubilisel tasandil andsid sellal Pärnu spordis tooni peamiselt seltsid Tervis ja Vaprus ning raske on väita, kumb neist esimesena palli puutus.

Üks kohti, kus Pärnus toona võrkpalli mängiti, oli praeguse Karja ja Karjamaa tänava vahel paiknev aednik Sipelga krunt. Talvel mängiti Pärnus võrkpalli tollases püssirohukeldrile ehitatud linnavõimlas, hilisemas spordikooli ehk Vanalinna põhikooli võimlas, ka seal oli 100 aastat tagasi alati palju pealtvaatajaid.

Pärnu esimesi konkreetselt meediasse jõudnud võrkpallimatše peeti ajakirjanduse andmeil (Pärnu Päevaleht 23.04.1933) 1923. aastal tütarlaste gümnaasiumi (nüüd Vanalinna kooli) õuel. Tervise (spordiseltsina loodud 1921) meeskond, kelle eestvedaja oli Hans Laurits, võitis selles ajaloolises kohtumises Saksa gümnaasiumi mehi.

Laurits Tervisest ja Johannes Tamm Vaprusest olidki Pärnu võrkpalli kümnel esimesel aastal siinmail ala peamised initsiaatorid. Kas linnade vahemaast või isiklikest sidemetest tulenevalt said võrkpalliharrastuse algusaastail kodukohtumiste kõrval pärnakate sagedasteks headeks rivaalideks viljandlased, kellega peeti sageli sõprusmänge.