Arvustus Ükski noor ei peaks midagi sellist läbi elama

Copy
Laura Jaanholdi lavastus «Kurjus» Endla teatris. Ema - Carita Vaikjärv.
Laura Jaanholdi lavastus «Kurjus» Endla teatris. Ema - Carita Vaikjärv. Foto: Priit Loog/Endla teater

Kui on üks sihtgrupp, keda teatrikeeles kõnetada on tõeline katsumus, siis on need 14–16aastased noored.

Endlas novembri lõpul esietendunud “Kurjus” teeb seda omal ehmataval moel ja hirmus hästi: kui tulede kustudes oli veel kuulda demonstratiivset itsitus- ja köhimislainet, siis edasi paistis, et publik kuulab hinge kinni pidades – ja seda lõpuni välja.

Lavastaja Laura Jaanhold on teinud ühelt poolt julge ja teisalt aktuaalse valiku: harjumuspärase lasteetenduse asemel on nüüd mängukavas “Kurjus” ehk retk vägivalla südamesse – otsesõnu pelutava pealkirjaga lavastus, mis kõlab aga kokku meid kõiki ümbritseva järjest kurjemaid signaale saatva maailma ning lähisuhtevägivalla statistikaga, mille ees ei ole võimalik enam ei silmi ega kõrvu sulgeda.

Lavastus põhineb Jan Guillou samanimelisel romaanil, mille kohta autor öelnud, et see on peamiselt tõestisündinud lugu, ja teemad, millele “Kurjus” tugineb, on tihedalt seotud tema enda lapsepõlves kogetud kodu- ja koolivägivallaga.

Tagasi üles