/nginx/o/2023/12/15/15781772t1hfa63.jpg)
Umbes 246 000 Eesti elaniku majapidamine pole kanalisatsiooniga liidetud, seepärast kasutavad nad reovee kogumiseks kohtkäitlussüsteeme nagu septik, omapuhasti või lekkekindel mahuti. Kas aga kohtkäitluse reovesi kogutakse nõuetekohaselt ja kas see jõuab reoveepuhastitesse, selle kohta riigil praegu täielik ülevaade puudub.
Veeseaduse kohaselt on reovee kogumine ja puhastamine kohaliku omavalitsuse kohustus. Praegu reguleerivad omavalitsused seda vastavate eeskirjadega. Ent seadus on jätnud seni täpsustamata, kuidas purgimisteenust ehk reovee väljapumpamist purgimisautosse ja selle vedu purglasse korraldada. Selgemate reeglite seadmiseks on Kliimaministeerium ette valmistanud veeseaduse väljatöötamiskavatsuse, millele ootab nüüd tagasisidet.
"Praegu puudub kindlus, et purgimisteenusega on kaetud kogu piirkond, kus kohtkäitlust kasutatakse," rääkis kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand. "Selleks, et põhjavee ja erakaevude vee kvaliteet oleks korras ega seaks ohtu veekasutajate tervist, otsib riik lahendust valdkonna paremaks reguleerimiseks."
Lääneranna sõnutsi on üks probleeme purgimisteenuse hind, kuna see ületab kohati ühiskanalisatsiooni teenuse oma mitu korda. "Purgimisteenus peab olema kvaliteetne ning kättesaadav mõistliku hinnaga," rõhutas ta.
Eestis on 80 töötavat purglat ja üle 130 purgimisteenuse pakkuja. Purgimisteenus ja vedu purglasse on vabaturuteenus, kuid purglad kuuluvad vee-ettevõtjatele.
Kuna praegu puudub selge pilt kohtkäitlussüsteemide olemasolust ja olukorrast ning purgitava reovee kogustest, ei tea ka kohalikud omavalitsused, kuhu ja millise mahutavusega purglaid oleks vaja rajada.
Lahendusena näeb kliimaministeerium kohtkäitlussüsteemide registreerimist ja pakub, et seda võiks teha ehitisregistris. Kinnistu omanikel tuleks seega hakata edaspidi oma kohtkäitlussüsteeme registrisse kandma. Omavalitsustel tuleks aga tagada, et purgimisteenusega oleks kaetud kogu nende territoorium.