Ajakirjanikuelu pahupool: Ester Vilgatsi auto sattus mitmeks kuuks vandaali küüsi (1)

Eno-Gerrit Link
, veebilehe toimetaja
Copy
Eesti rahvusringhäälingu Pärnu korrespondent Ester Vilgats ja kaameramees Verner Vilgas on koos telelugusid teinud üle paarikümne aasta.
Eesti rahvusringhäälingu Pärnu korrespondent Ester Vilgats ja kaameramees Verner Vilgas on koos telelugusid teinud üle paarikümne aasta. Foto: Urmas Luik

Ligemale 30 aastat kõige magusamal eetriajal “Aktuaalses kaameras” Eesti rahvale Pärnumaa uudiseid vahendanud Ester Vilgatsi eelviimane töönädal rahvusringhäälingu Pärnu toimetuses on kõike muud kui kalendrisse ristikeste tõmbamine ja viimase tööpäeva ootamine.

Kui Vilgats kolmapäeva keskpäevaks toimetusse jõuab, oli kodukontorist hommikupoolikul tehtud juba paarkümmend telefonikõnet: igahommikune plaanipidamine Tallinna uudistetoimetajaga; raadiouudiste toimetajaga rääkimine; intervjuude kokkuleppimine: vestlus “Aktuaalse kaamera” toimetajaga; lühike arutelu raadio kultuuriuudiste toimetajaga; Pärnu Postimehe reporterile eelmisel nädalal lubatud kokkusaamise täpsustamine; paari allikaga rääkimine, et järgmisteks päevadeks uued teemad ette valmistada.

“See on tavapärane, et hommikupoolsed helistamised teen kodust,” kinnitab Vilgats, kellele selline päevakava igati sobib. On ju mõeldamatu, et ajakirjanik teeb kontoris tagumikutunde ja kui kell õhtul kukub, potsatab kirjapulk või mikrofongi samal hetkel lauale.

“Pean olema valmis igal ajal reageerima ja välja sõitma,” tuleb rahvusringhäälingu korrespondendil Vilgatsi sõnutsi olla ööpäev läbi valmis ametiülesandeid täitma.

Oktoobris 70 aasta juubelit tähistanud Vilgatsi väitel ei tiksu tal see teadmine küll pidevalt kuklas ega tekita stressi, aga on siiski kuskil alles. “Ma ei pane juuksuriaega keset tööpäeva, ehkki tean, et midagi pakilist sel ajal mul teha pole ja võiksin rahulikult juuksurisalongi minna. Aga kui just sel ajal midagi juhtub, siis kuidas ma tormaksin sündmuskohale, pool pead värvitud?” arutleb Vilgats. Samamoodi on talle paras mõistatus, kuidas piirkonnakorrespondent saab alkoholi tarvitada. “Ma ise ei tarbi peaaegu üldse alkoholi, aga ma ei kujuta ette, et peaks minema pehme keelega mõnd ootamatut sündmust kajastama.”

Viimasel ajal on Vilgatsi jutu järgi ootamatuid tööotsi tunduvalt vähemaks jäänud. Viimati oli äkitsi kerkinud uudisteema Ruhnu saarelt Pärnusse teel olnud praamlaevaga Amalie juhtunud õnnetus, kui ööpimeduses rullus lahti ulatuslik päästeoperatsioon, milles osales mitu laeva ja politsei- ja piirivalveameti helikopter ning Amalie ise pärast reisijate evakueerimist suuna Läti rannikule võttis. Vilgats oli hommikul valmis startima Läti poole, et Amaliel Mērsragsi sadamas vastas olla, aga sinna suundus hoopis ERRi Valgamaa korrespondent Ragnar Kond.

“15 aastat tagasi oli sündmusi, millele vaja kiirelt reageerida, märksa rohkem. Näiteks sai keset ööd Jõõpre tankla põlengule tormata,” tõdeb Vilgats. “Nüüd on elu meie riigis elu nii stabiilseks muutunud.”

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles