Rail Balticu Pärnumaa planeering sai kooskõlastusküpseks (1)

Copy
RB Baltikumi osa pidi alguses maksma 5,8 miljardit eurot, kuid viimase ehitusmaksumuse hinnangu järgi on raudtee peakoridori hind tõusnud 7,8 miljardi euroni.
RB Baltikumi osa pidi alguses maksma 5,8 miljardit eurot, kuid viimase ehitusmaksumuse hinnangu järgi on raudtee peakoridori hind tõusnud 7,8 miljardi euroni. Foto: www.railbaltic.info

Regionaal- ja põllumajandusministeerium edastas Rail Balticu (RB) Pärnumaa uue planeeringulahenduse koos Natura ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ja Natura hüvitusmeetmete kavaga kooskõlastada valitsusasutustele, riigimetsa majandamise keskusele, transpordiametile, Pärnu linnale ning Häädemeeste ja Saarde vallale.

Ministeerium teatas pressiteate vahendusel, et nii looduse kui inimeste seisukohast parim raudteekoridori alternatiiv kulgeb Rabaküla servast läbi Ilvese küla hõredalt asustatud piirkonna, Kõveri külas piki Ura jõge, kirde-edela suunas läbi Laiksaare ja Nepste küla, Krundiküla idaosas liitub varem kavandatud teega. Novembris tutvustas ministeerium lauale jäänud varianti ja edasist tegevuskäiku kohalikele elanikele.

Valminud planeeringulahenduses on hinnatud kaasnevat mõju ja välja selgitatud metsisele ebasoodsa mõju hüvitamiseks vajalik tegevus.

“Kooskõlastamisega soovime kinnitust sellele, et planeering vastab kõigile kehtivatele seadustele, normidele ja muudele nõuetele ja saaks heakskiidu kõigilt asjaomastelt asutustelt. Teisalt ootame veel sisulist tagasisidet, mille põhjal vajadusel kooskõlastamise järel materjali täiendatakse,” selgitas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi riigi planeeringute valdkonnajuht Eleri Kautlenbach.

Rail Balticu rajamiseks kõige väiksemate mõjudega on uue planeeringulahenduse kohaselt sinine-kollane-roosa trassikoridor.
Rail Balticu rajamiseks kõige väiksemate mõjudega on uue planeeringulahenduse kohaselt sinine-kollane-roosa trassikoridor. Foto: Regionaal- Ja Põllumajandusministeerium

Valdkonnajuht lisas, et peale RB kulgemistee kirjelduse on lahenduses nimetatud konkreetne tegevus, vähendamaks kohalikele elanikele raudteega kaasnevat müra, kuidas tagada liiklusohutus ja keskkonna hea seisund, sealhulgas metsise arvukus pärast RB väljaehitamist. “Näiteks näeme, et riigimaadele tuleks moodustada 11 uut metsise püsielupaika kogupindalaga 4371 hektarit. Püsielupaigad saaksid tulevikus Natura 2000 võrgustiku osaks,” täpsustas Kautlenbach.

Kooskõlastusi oodatakse 30 päeva. Pärast valitsus- ja riigiasutusi ning omavalitsusi saavad materjaliga tutvuda ja nende kohta arvamust avaldada kõik planeeringust huvitatud isikud. Eeldatavasti juhtub see järgmise aasta esimeses pooles.

Läti, Leedu ja Eesti sõlmisid koostöölepingu ja Balti riikide riigikontrollid hakkavad auditeerima RB projekti elluviimist ja rahastamist. Tuleva aasta keskpaigas peaks audit valmis saama.

Kiirraudtee pidi alguses maksma 5,8 miljardit eurot, kuid läheb kallimaks. Viimastel andmetel on RB peakoridori ehitusmaksumus hinnanguliselt 7,8 miljardit eurot.

Tagasi üles