Järgmiste ooperipäevade külalisteater tuleb Klaipėdast

Tuleval suvel näeb Pärnus Klaipėda riikliku muusikateatri lavastust, Gaetano Donizetti ooperit “Rügemendi tütar”. Foto: Martynas Aleksa

Pärnu ooperipäevade 2024. aasta külalisteater on Klaipėda riiklik muusikateater, mis maailmaklassika kõrval toob Eesti publiku ette Leedu ooperiloomingu.

Nii saavad Pärnu ooperipäevade külastajad saabuval suvel osa Itaalia helilooja Gaetano Donizetti ooperist “Rügemendi tütar” ja Leedu helilooja Bronius Kutavičiuse ooperist “Karu”.

“Pärnu ooperipäevadest on aastakümnetega kujunenud suvepealinna üks olulisemaid tähtsündmusi. Festival hoolitseb selle eest, et suve nautiv ooperipublik saaks osa nii kaunitest klassikateostest kui uuemast ja seni veidi vähem tuntud ooperiloomingust. Hea meel on võõrustada tuleva aasta ooperipäevadel Klaipėda riiklikku muusikateatrit, mis pakub elamusi nii maailmaklassika kui Leedu uuema algupärandiga,” ütles Pärnu kontserdimaja juht ja Pärnu ooperipäevade kunstiline juht Marika Pärk.

1840. aastal Pariisis esietendunud “Rügemendi tütar” on maailma ooperilavadel mängitud pea 200 aastat. Ooperisõpradele on see teos ammune tuttav. Leedus tõi selle esimest korda lavale Klaipėda riiklik muusikateater 2021. aasta novembris. Näiliselt lihtne ja muretult lõbus ooper eeldab väga erilisi lauljaid ja peaosatäitjad peavad üles näitama erakordset näitlejameisterlikkust. Pisut on muudetud ooperi algupäragi. Lavastaja Jūratė Sodytė on asendanud ooperi algse tegevusaja, Napoleoni Austria vallutamise perioodi (1805–1815) Alžeeria vabadussõja (1954–1962) aastatega. Romantilist komöödiat esitavad Klaipėda riikliku muusikateatri solistid ja külalissolistid, koor ja balletitrupp.

Kui “Rügemendi tütar” on ooperipublikule tuttav, siis “Karu” on tõenäoliselt enamikule Eesti ooperisõpradest uudisteos. Ooperi sündmused toimuvad 19. sajandil Leedu metsikul ääremaal, kus inimesed on veel rahvalike traditsioonide ja paganlike uskumuste mõju all. Nii saab publik tuttavaks kummalise perekonnaga, kes koosneb animistliku käitumisega noorest krahvist Mykolasest ja tema hullumeelsest emast, kelle karu legendi kohaselt pulmapäeval vägistas. Selle rünnaku tulemusena sündinud pooleldi inimene, poolenisti karu armub naabermõisa kaunisse neidu Juliasse ja palub ta endale naiseks.

2000. aastal kirjutatud “Karu” (“Lokys”) on Leedu helilooja Bronius Kutavičiuse kolmas ooper ja esimene suur ooper. Teoses on rohkesti soliste, täiskoosseisus orkester, segakoor ja balletitantsijad. Leedu kirjaniku Aušra Marija Sluckaitė-Jurašienė libretol põhinev muusikaline põnevuslugu jutustab ümber Prosper Mérimée gooti stiilis fantaasianovellist “Lokis” (1869) inspireeritud verise pulma loo. Süžee keskendub tummfilmiajastu õudusfilmide laadis inimloomuse varjuküljele ja sellele, mil määral suudab inimene kõrvale heita oma loomalikkuse.

Ooperipäevadele annab lõppakordi nagu ikka uhke galaõhtu.

Klaipėda riiklik muusikateater on tegutsenud üle 30 aasta. Selle ajaga on välja toodud üle 100 eri žanris lavastuse: oopereid, operette ja muusikale, ballette, laste- ja nüüdistantsulavastuse. Muusikateater pakub andekatele noortele artistidele enese proovile paneku võimalusi ja teeb sageli koostööd tuntud artistide ja rahvusvaheliste loovmeeskondadega.

2024. aasta Pärnu ooperipäevad toimuvad 4.–6. juulini kontserdimajas.