Silvia Paluoja ⟩ Ereda jäljega erilised tavalised

Pärnumaa kultuuriaasta tähti tunnustati tänavu tänuüritusel Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Luik

Aasta lõpus kostitab kirjutav, kõnelev ja näitav meedia meid ülevaadetega ja reastab tegijad oma standardi järgi. Süvariigi mõjukate, niiditõmbajate ja hallide kardinalide edetabel on kõnekas ja ajakirjanduslik taustatöö tehtud asjatundjatega.

Siinkirjutaja lendab madalamalt, tuginedes praktiliste rakendusuuringute keskuse asemel isiklikule muljele ja erilistele tavalistele inimestele, kes raputavad oma loomeanniga meid argise muremäe otsast alla. Mis sest, et mõnele üle võlli läinuna, nagu Allikukivil Tartusse viiva tee ääres oma humoorikalt terava näitusega kultuuripealinna värava avanud külamees Andrus Older «Vaba vanniga poliitikutele ehk sõnasolgutajatele» ning sõnumiga: «Kultuur on Eesti energia». Selles loomeütlemises on ehk lohutav tera kagueestlastele, kes lumesaju järel elektrita jäid.

Kalendrisügise viimasel päeval avasin Pärnu linnas Maria talu ukse. Ahjusoe tuba, lahke pererahvas, kogunev publik. Ükski tee pole pikk, kui jahitakse elamust, õdusat õhtupoolikut Audru mõisateatri näitemänguga «Oh seda Lutsu!». Kõrgkultuuri nautleja eelarvamuse, et mingi külateater, seljatas pearolli kandja, härra Uhhuu (alias Mart Tõnismäe) ning kogu harrastustrupp. Kuigi ümberringi on (poliit)teatrit kui palju, teevad kodust teatrit lustiga need, kes näitlejatööga leiba ei teeni.