Seetõttu tulebki tunnustada linnavalitsuse otsust saata volikokku eelnõu taotleda Vana-Pärnu, Mai ja Raeküla rannaniit riigilt sotsiaalmaana munitsipaalomandisse. Esimesed sammud on rannaniitude korrastamiseks juba astutud, kui mõne suvekuu vältel on Mai kandis linnalehmad rannaalal mütanud. Ettevõtmine on küll pälvinud kriitikat, kuid see pole olnud eriti tõsiselt võetav ja laias laastus saab algatuse kordaläinuks lugeda. Edaspidi, kui nimetatud rannaniidud tõepoolest Pärnule kuuluvad, algab juba konkreetne töö eesmärgiga rannaniidud eelkõige taastada ja linnaruumi sobitada.
Arvestades, et rannaniitude uuendamisel ja lõppkokkuvõttes inimestele avamisel teevad omavahel koostööd keskkonnaamet, Pärnu linn ja Tartu ülikooli Pärnu kolledž, ei ole vaja karta, et näiteks võimuvahetus linnavalitsuses hea algatuse lõpetab.
Tasub tähele panna, et kui rannaniitude tulevikust kõneldes kasutatakse projektinime “Linnalehmad”, ei käi see ainult sarviliste sõprade pidamise kohta, vaid hõlmab maaparandussüsteemi, ranniku-lõugaste ja -luidete puhastamist, loodusradade loomist ja palju muud vajalikku. Kui kõik kenasti sujub, saame hiljemalt 2016. aastal minna unustusse vajunud rannaniitudega tutvust uuendama.