2023 Pärnumaalased edetabelites

Siiri Erala
, peatoimetaja
Copy
Metsküla algkooli direktor Pille Kaisel.
Metsküla algkooli direktor Pille Kaisel. Foto: Mihkel Maripuu

Milliste pärnumaalaste teod paistavad kodumaakonnast kaugemalgi? Vastust otsisime Eesti suuremate päevalehtede koostatud edetabelitest.

Eesti Päevalehe 100 mõjuka edetabelist leidsime 27. kohalt Endla teatri näitleja Märt Avandi, kes avalikustas sel aastal oma võitluse kokaiinisõltuvusega. Mõjukate sekka (94.) mahtus ka Metsküla algkooli direktor Pille Kaisel.

Märt Avandi. 
Märt Avandi. Foto: Remo Tõnismäe

Postimees seab aastale tooni andnud inimesed kogumikku "100 nägu". Kaisel figureerib seal sangarite peatükis. Kettagolfar Kristin Tattar on nimetatud valitsejaks ning Põhja-Pärnumaale elu sisse puhunud Aivar Mäe koht on juhtide ja liidrite peatükis.

Pille Kaisel – Metsküla geriljakooli direktor

Metsküla algkooli direktor Pille Kaisel.
Metsküla algkooli direktor Pille Kaisel. Foto: Tairo Lutter

Metsküla algkooli direktor Pille Kaisel juhib praegu haridusasutust, mida üks seal õppiv poiss nimetas 1. septembri aktusel nähtamatuks.

Lääneranna volikogu otsustas juba selle aasta märtsis, et kool sulgeb uksed sel suvel. Augusti viimasel päeval said kõik töötajad koondamisteate. Koolis oli kaks põhikohaga õpetajat, üks neist siis ka koolijuhi ametis, kokatädi ja veel hulk õpetajaid, kes mõnda tundi andsid.

Kaisel ei andnud alla. 1. septembril said kolm esimese klassi last aabitsad ja õppetöö käib 111 aastat vanas majas tänase päevani (artikkel on kirjutatud oktoobri lõpus).

Kaisel juhib kooli, mida ametlikult pole olemas. Rangelt võttes ei tohiks faktitäpne ajakirjandus teda direktoriks nimetada. Ent haridusminister Kristina Kallas pole protestiks vallavõimu tegevuse vastu koolitusluba tühistanud.

Tegelikult on Metsküla kool 21 õpilase, õpetajate ja kokatädiga vägagi olemas. Kaiselist on saanud kogukonna liider. Kui otsida suuri sõnu, siis Metskülas käib praegu Eesti kõigi aegade kõige suurem kodanikuallumatuse aktsioon. Lapsevanemad, kes peavad Lääneranna volikogu enamuse otsust kool sulgeda, rumalaks ja kahjulikuks, lihtsalt ei anna alla. Nad toovad oma lapsed igal hommikul Metsküla kooli ja Kaisel koos oma kolleegidega õpetab.

Nii et Metsküla kool on olemas ja Pille Kaisel selle juhataja. Lääneranna vallavalitsus on osanud lapsevanemaid ainult ähvardada, et lapsed ei täida koolikohustust. Lääneranna volikogu esimees Armand Reinmaa pole julgenud anda ühtegi intervjuud. Ta ilmselt kardab, et ei oskagi kuidagi oma pahameelt väikese Metsküla kooli ja selle tarmuka direktori vastu põhjendada. Meil tuleb leppida tõdemusega, et Metsküla kool oli vaja sulgeda selleks, et saaks ehitada Lihulasse uue koolimaja.

Metsküla lapsed käivad aga vanas koolimajas rõõmuga edasi. Nagu ütles filmitegijast lapsevanem Katri Rannastu: Metskülas on nüüd geriljakool.

Pille Kaisel on öelnud, alla anda ei saa mingil juhul, sest see tähendaks teiste altvedamist.

Andrus Karnau, Postimees

Kristin Tattar – kettagolfi särav kuninganna

Kristin Tattar. 
Kristin Tattar. Foto: Kermo Benrot

Eestis on käputäis sportlasi, kes on suutnud enda valitud alal maailmas valitseda. Kettagolfar Kristin Tattar kuulub vaieldamatult nende hulka.

Pärnust pärit Tattar pani endale hooaja eesmärgiks võita kettagolfi profituuril kõik kõrgeima kategooria turniirid. Üks asi on unistada, ent teine need eesmärgid ellu viia. Ajal, mil kettagolfis on võita raskem kui eales varem, sai Tattar sellega ikkagi hakkama.

2023. aastal täienes tema auhinnakapp kuldse slämmiga, mille hulka kuulub ka karjääri teine MM-tiitel. Emotsionaalselt samaväärne oli Tallinna lauluväljakul võidetud EM tuhandete fännide ja Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise ees.

Karl-Joosep Küngas, Postimees

Aivar Mäe – särasilmne 60+ juht

Aivar Mäe Vändra karuga. 
Aivar Mäe Vändra karuga. Foto: Jüri Looring

Aivar Mäest sai sel aastal Tartu Vanemuise juht. Olgem ausad, ega neid, keda Tartu linnapea isiklikult tööle moosimas käiks, ole sugugi palju.

Aga nüüd hakkab Mäe särasilmselt konkureerima omaenda lapsukesega – Rahvusooperiga Estonia. Õnneks on tal teadmisi selles vallas rohkem kui kellelgi teisel ja seega saab Vanemuise teatrist Tallinna omale väga tugev konkurent.

Seda muidugi juhul, kui Mäe aasta pärast samale kohale valitakse, sest ükski muutus ei tule 12 kuuga. Tasub meenutada, et Põhja-Pärnumaa valda jättis endine vallavanem maha pea 100 jätkamist vajavat asja, nii et Vanemuisel tasub Mäed hoida.

Loora-Elisabet Lomp, Postimees
Tagasi üles