Aasta looduses ⟩ Rohkelt ilvesejälgi, 187 puuki, põud, varane tali ja suhtlusprobleemid

Rasvatihased lumisel oksal. Foto: Karl Adami

Paigutasin juba nädalapäevad tagasi uue aasta ootuses praegu seinal rippuva kalendri taha järgmise ajaraamatu. Vaatamata laialdasele aastavahetuse tähistamisele on looduses aasta viimane, aga ka uue aasta esimene, teine ja neljaski päev nagu iga teine. Selle vahega muidugi, et päevad venivad aegamisi pikemaks. Kalendriaasta viimastel nädalatel ja päevadel on aga kombeks vaadata eelnevale tagasi. Julgemad asuvad muidugi vormistama ja püstitama ka uue aasta lubadusi ja eesmärke.

Lõppev aasta jääb mulle meelde hästi mitmekülgsena. Kuna olen nüüdseks aastaid saanud jälgida ühe Eestimaa nurga looduslugu, siis on mulle muidugi jäänud silma ka muutused, millest muidugi ei piisa, et kogu Eesti looduse osas üldistusi teha, aga meelde jäävad need ikka.

Sel muidu tormilisel aastal kohtasin näiteks veidi enam ilveste jälgi ning ilveseid endidki. Neil läheb kindlasti paremini kui aastate eest. Kas neid sammub meil metsade keskel nüüd vähe, mõõdukalt või hoopiski palju ning mida need hinnangud tähendavad, ma avama ei tõtta. See kõik võib kähku, ka inimesest olenemata muutuda.