Organismi liighappesus tekitab halba enesetunnet

Stressipall. Foto: AIN PROTSIN/PM/EMF

Kui tunnete end halvasti, võib põhjus peituda vales toitumises ja stressist tingituna organismis muutunud hapete tasakaalus.

16. veebruaril toimub Pärnus hotellis Strand pH-tasakaalu teemaline seminar kõikidele, kes soovivad ennetada terviseprobleeme või leida leevendust juba tekkinud hädadele. Lektorid on Jüri tervisekeskuse juhataja ja perearst dr Riina Raudsik ning mikroskopist Eric Gammals Soomest.

Doktor Raudsik kõneleb, miks kroonilised pinged põhjustavad organismi pH langust ja miks see on kahjulik. Tema sõnutsi on haigestumisel eri põhjusi, kuid haiguste teket seob üks - energeetiline häire, mille foonil tekib kudede liigne happelisus.

Keha vajab energiat igal eluhetkel. Kui kehal on olemas vajalikud toitained energia tootmiseks ja võimalus jääke väljutada, on inimene terve.

Pikaajaliste pingete korral ei jõua organism enam kõrgenenud hapnikuvajadust rahuldada, ainevahetus ei suuda energiarikkaid rasvhappeid lõpuni “põletada” ja kudedes tekibki ülihappesus. Happelisuse tõus veres ohustab organismi elutegevust ja lihas-, rasv- ja teised koed on kohe valmis happelisi aineid verest üle võtma. Rasvhapete “põlemise” vaheprodukte hoitakse kudedes seni, kuni tekib uus võimalus neid energia tootmiseks kasutama hakata.

Kui hapete-aluste tasakaalu on rikutud ja organismi keskkond ülemäära happeline, tekivad väsimus, peavalud, suu- ja silmade kuivus, pearinglus, iiveldus, lihasvalud, unehäired, ärevus, kõrgenenud vererõhk, sagedane nakatumine viirushaigustesse. Arstid ei pruugi patsiendil midagi avastada, kuigi inimene võib end tunda väga halvasti.

Doktor Raudsik soovitab niisuguste kaebuste puhul süüa aluselisemaid toite ja juua rohkesti vett, et organismis ei süveneks happeline keskkond, korralikult välja puhata ja leida koos arstiga enesele sobiv viis vähemalt kolm korda nädalas sportida. Positiivsed muutused algavad kohe, kuid enesetunde paranemist võib märgata alles kolme-nelja nädala möödudes.

Ameerika mikrobioloog, biokeemik ja toitumisteadlane doktor Robert O. Young on jõudnud järeldusele, et on vaid üks haigus – keha ülihappesus. Muutes organismi sisekeskkonna aluseliseks, saab keha ise hakkama teda vaevavate hädadega.

Keha liigset happelisust põhjustavad kiirest elutempost tingitud pidev stress, vale toitumine, elukeskkonna saastatus (heitgaasid, kemikaalid, elektromagnetlained), ravimid ja negatiivsed emotsioonid.

Üks Youngi tuntumatest avastustest on ülekaalulisuse seotus organismi ülihappesusega. Liialt happeline organism hakkab tootma rasvarakke, mis transpordivad happed eemale elutähtsatest organitest, et neid kahjustumisest säästa. Järelikult on rasva kogunemine organismi kaitsereaktsioon happelisuse vastu. Muutes organismi leeliselisemaks, langeb kehakaalgi.

Ülihappelises organismis tunnevad end hästi pärmseened, mille elutegevus vähendab toidu keemilist ja mehaanilist imendumist kuni poole võrra. See põhjustab paljudel inimestel liigset kõhnumist, mis pole tervisele sugugi vähem ohtlik ülekaalulisusest.

Muutes oma keha aluselisemaks, on abi saadud eri vaevuste puhul: alanenud on vererõhk, paranenud külmataluvus, kadunud kroonilised vaevused ja viirushaigused, väidetavalt on jagu saadud Alzheimeri tõvest ja vähist.

Kuidas seda kõike saavutada, räägib 16. veebruaril Pärnus Eric Gammals, kes on Robert O. Youngi õpilane ja selle teooria edasiviija Soomes.